Otse põhisisu juurde

Toidukultuurist

Eks igas peres on toidukultuur tegelikult erinev. Minu host-peres pööratakse toidule palju tähelepanu ja nende jaoks on oluline, et ei söödaks kogu aeg samu asju ja et toit oleks ka tervislik (kuigi samas on kord nädalas õhtusöögiks friikad). Minu host-õel on diabeet ning seega šokolaad ja magusad asjad pole host-peres väga levinud (kuigi tegelikult on meil üks kapp, mis on küpsiseid ja vahvleid täis ja ma aeg-ajalt ikka luusin selle ümber küll).

Paljudele seonduvad Belgiaga vahvlid, ja tõesti, nii see on. Vahvlid on väga levinud. Oiii, need soojad head magusad vahvlid on ikka nii head teate. Neid ma võin ikka päris palju süüa. Ka koolis müüakse vahvleid (need pole küll soojad ja nii head) ning poes on ka vahvlite valik täiesti arvestatav (aga ka need pole soojad ja nii head). On ka moositäididsega vahvleid, mida leidub väga palju, aga nende fänn ma väga ei ole. Minu lemmikud on ikka need soojad head magusad vahvlid.

Teine asi, mis Belgias vähemalt sama levinud on, on kindlasti friikad. Need on ka niii head. Ka friikatel ja friikatel on vahe sees ja Belgia omad on ikka palju paremad. Väga levinud on see, et inimestel on kodudes fritüür ja friikaid tehakse ise (loomulikult süüakse neid ka väljas ja üldse palju).

Supid. Selliseid asju nagu kanasupp või frikadellisupp ei eksisteeri. Kõik supid on püreesupid.

Võileivad on väga levinud. See võib olla ka sellepärast, et koolis päeval sooja toitu vms ei saa. Oma toidu pead ise kaasa võtma ja siis kõik söövad võileibu lõunaks.

Nutella on populaarne. Nutella-saiu süüakse palju. Lisaks ei panda saia peale mitte ainult Nutellat vaid ka võid. Isegi kui pannakse saia peale moosi, siis pannakse võid ka. Minu host-pere kahjuks/õnneks Nutellat ei tarbi.

Kui üldjoontes mõelda, siis ega toiduga mingeid suuri erinevuseid polegi. Ma korra pean ikka veel mainima, kui head need soojad vahvlid ikka on. NEED ON NII NII NII HEAD (tõenäoliselt tulen ma nende tõttu 100-kilosena tagasi, aga ma ei saa sinna midagi parata, ma olen natuke sõltuvuses juba).
Lõppude lõpuks: paks laps, ilus laps. Eksju???


Üks õnnelik vahvleid pugiv Helen 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Põrgulik kehaline

Kuni siiani on meil kehalises erinevad spordialad olnud ja ise valisid, mida teed. Nüüd on aga triatloniks valmistumine ehk kehalises tuleb n-ö lõpueksamina triatlon läbida. Küll väiksemas mõõdus, aga siiski: 400m ujumist 8km rattaga 2km jooksmist Kehalised näevad välja nüüd nii, et kõigepealt pead sa ju kuidagi tundi kohale jõudma, sest võimla ja ujula on linnakese teises otsas. Kavalad belglased oskvad seda kõike muidugi oma huvides ära kasutada. Nimelt läheme me nüüd kehalisse rattaga jala käimise asemel. Aga arvake ära nende rataste seisukorda. Kummid lössid jne. Käikudest võisid ainult unistada. Lisaks kõigile on ju sul ka kehalise kott, kus kõik su vahetusriided jne. Seega, kiiver pähe, sada pampu kaenlasse ja palveta, et sa kraavi ei sõidaks kogu selle koormaga või et su ratas poolel teel otsi ei annaks. Jõuad elusalt kohale, siis vahetad riided ja veel mõned tempokad kilomeetrid rattaga. Seejärel jooksma. Ja lõpuks see minu "lemmik" osa ehk ujumine. Ma ausal...

Walibi

Eile käisime YFU vahetusõpilastega Walibis. Walibi on lõbustuspark, mis asub Brüsseli lähedal.  Nii tore oli jälle kõiki näha. Kuna mina olen selline natuke arg, siis väga nendel "hulludel" asjadel ei käinud. Siiski sai mõni eneseületus tehtud, sest millal siis veel kui mitte oma vahetusaastal.  Tegelikult kirjutada väga midagi ei olegi, nautige seekord parem pilte.  Rootslase ja leedukaga Eestlased, rootslased, soomlane ja leedukas

Esimene koolipäev

Noniii Lõpuks sain siis mina ka kooli. Ma tegelikult juba nii-nii ootasin seda, sest ausalt öeldes oli juba veidi igavaks läinud. Hommikul läksin koos host-õega kooli. Tema läks tundidesse ja mina pidin direktori juurde minema. Host-õde siis näitas, et vot seal on direktori kabinet ja ütles, et mine ja kõndis ära. No siis oli küll hetkeks, et OOT-OOT,  MIS ASJAAAA??? KUHU??? MINA??? AAAH; MIS TOIMUB??? Õnneks need emotsioonid möödusid ruttu ja pärast tegelikult närvis polnudki. Direktori käest sain siis teada, mis klassis ma olen. Sain ka oma tunniplaani. Kuna mul oli esimese tunnini veel veits aega, siis pidin raamatukogus ootama. Seal kohtusin ka teiste vahetusõpilastega, kes minuga samas koolis hakkavad käima. Kõiki vist pole aga siiani näinud, sest neid on seal päris mitu (siiski olen üsna kindel, et neid on alla kümne ikka). Ja siis pidin minema oma esimesse tundi, milleks oli inglise keel (jumal tänatud, vähemalt sain aru, mis toimus). Seisin klassi ukse taga koo...