Otse põhisisu juurde

Toidukultuurist

Eks igas peres on toidukultuur tegelikult erinev. Minu host-peres pööratakse toidule palju tähelepanu ja nende jaoks on oluline, et ei söödaks kogu aeg samu asju ja et toit oleks ka tervislik (kuigi samas on kord nädalas õhtusöögiks friikad). Minu host-õel on diabeet ning seega šokolaad ja magusad asjad pole host-peres väga levinud (kuigi tegelikult on meil üks kapp, mis on küpsiseid ja vahvleid täis ja ma aeg-ajalt ikka luusin selle ümber küll).

Paljudele seonduvad Belgiaga vahvlid, ja tõesti, nii see on. Vahvlid on väga levinud. Oiii, need soojad head magusad vahvlid on ikka nii head teate. Neid ma võin ikka päris palju süüa. Ka koolis müüakse vahvleid (need pole küll soojad ja nii head) ning poes on ka vahvlite valik täiesti arvestatav (aga ka need pole soojad ja nii head). On ka moositäididsega vahvleid, mida leidub väga palju, aga nende fänn ma väga ei ole. Minu lemmikud on ikka need soojad head magusad vahvlid.

Teine asi, mis Belgias vähemalt sama levinud on, on kindlasti friikad. Need on ka niii head. Ka friikatel ja friikatel on vahe sees ja Belgia omad on ikka palju paremad. Väga levinud on see, et inimestel on kodudes fritüür ja friikaid tehakse ise (loomulikult süüakse neid ka väljas ja üldse palju).

Supid. Selliseid asju nagu kanasupp või frikadellisupp ei eksisteeri. Kõik supid on püreesupid.

Võileivad on väga levinud. See võib olla ka sellepärast, et koolis päeval sooja toitu vms ei saa. Oma toidu pead ise kaasa võtma ja siis kõik söövad võileibu lõunaks.

Nutella on populaarne. Nutella-saiu süüakse palju. Lisaks ei panda saia peale mitte ainult Nutellat vaid ka võid. Isegi kui pannakse saia peale moosi, siis pannakse võid ka. Minu host-pere kahjuks/õnneks Nutellat ei tarbi.

Kui üldjoontes mõelda, siis ega toiduga mingeid suuri erinevuseid polegi. Ma korra pean ikka veel mainima, kui head need soojad vahvlid ikka on. NEED ON NII NII NII HEAD (tõenäoliselt tulen ma nende tõttu 100-kilosena tagasi, aga ma ei saa sinna midagi parata, ma olen natuke sõltuvuses juba).
Lõppude lõpuks: paks laps, ilus laps. Eksju???


Üks õnnelik vahvleid pugiv Helen 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Walibi

Eile käisime YFU vahetusõpilastega Walibis. Walibi on lõbustuspark, mis asub Brüsseli lähedal.  Nii tore oli jälle kõiki näha. Kuna mina olen selline natuke arg, siis väga nendel "hulludel" asjadel ei käinud. Siiski sai mõni eneseületus tehtud, sest millal siis veel kui mitte oma vahetusaastal.  Tegelikult kirjutada väga midagi ei olegi, nautige seekord parem pilte.  Rootslase ja leedukaga Eestlased, rootslased, soomlane ja leedukas

Follow-up

Laupäeval toimus Namuris YFU kokkusaamine ehk Follow-up. Ürituse eesmärgiks oli rääkida, kuidas meil läheb ja nii. Kõik see värk algas minu jaoks laupäeva kohta natuke vara. Namuri rongijaamas pidin olema 9.20 ja selleks, et sinna jõuda ärkasin 5.30. Samas ärkasin ma pool suve 4.30, et tööle jõuda, nii et sellega võrreldes pole 5.30 ärkamine veel midagi erilist. Meid jagati kahte gruppi ja vabatahtlikud küsisid erinevaid küsimusi. Nt kui saaksid midagi hostpere juures muuta, siis mida sa muudaksid või mis ainetes sul koolis kõige paremini läheb ja muud sellist. Minule jäi paraku ikka väga selline mulje, et kõik see oli tehtud kiirustades ja ega erilist aega nagu oma probleemidest rääkida ei olnud ja lahenduste leidmisest ei oldud ka väga huvitatud. Okei võibolla ma teen nüüd natuke liiga neile, sest tegelikult pakuti küll, et ...

Eile Liège, täna Amsterdam

Brüsselist korjasin ma end aga juba järgmisel hommikul kokku ning põrutasin rongiga Liège'i poole, kuhu jään veidi kauemaks. Otsisin oma ööbimiskoha üles ja kondasin niisama ringi. Üritasin meelde tuletada, kust kuidas kuhu sai, kuid linnast rongijaama läksin ikkagi suure ringiga. Naljakas, et varem teadsin täpselt, kust väiksest tänavast minna, et õigesse kohta välja jõuda, aga nüüd olen veidi roostes selle koha pealt. Täna ootas mind ees aga Holland oma võluva Amsterdamiga. Kuna läksin hommikul ja õhtul tulin tagasi, siis tegelikult pikalt aega ei olnudki. Võtsin ette kaasaegse kunsti muuseumi, kus veel käinud ei olnud ning ülejäänud aja jalutasin mööda linna ringi. Amsterdam on kindlasti üks mu lemmiklinnadest, mis sest et ma seal igal sammul jalgratta alla jään. PS! Vahepeal jõudsin ka selle ära otsustada, et laupäeval sõidan Saksamaale :) Bisous ja järgmise korrani