Otse põhisisu juurde

Telekaamerad, telekaamerad

Täna toimus Charleroi's selline spordiüritus, kus oli võimalik rattaga sõita või kõndida. Natuke sarnanes see SEB sügisjooksule vms, ainult seal polnud nii palju rahvast. YFU-l oli seal oma telk püsti pandud ja nad kutsusid ka vahetusõpilased sinna. Läksin siis ka.
Üritusel oli kohal ka televisioon ja pidime tegema sellise väikese YFU reklaamimise. Põhimõtteliselt küsiti meilt, kust me pärit oleme ja räägiti natuke YFU-st. Keegi vahetusõpilastest pidi aga ka ühele küsimusele vastama, mis oli veidi keerulisem. Otsustati, et see saan olema MINA, sest nad arvasid, et ma räägin väga hästi prantsuse keelt (no hea nali küll, reaalsuses ikka kohe üldse mitte). Mult küsiti, et miks on minu jaoks oluline sellel üritusel osaleda (õnneks ma sain ikka küsimsest aru, haha). Igatahes sain ma vastamisega hakkama ja homme on mind võimalik näha telekas. Üritan selle kuidagi jäädvustada ka ja teiega jagada. Pärast tegime veel paar klippi, kus me umbes lihtsalt tantsisime või ringi jooksime.
Üldiselt pingutati selle kogu tele-värgi pärast seal väga. Enne starti saabusid paar tähtsat meest, kes olid poliitikud vist ja osalesid rattasõidul. Ka nendega tehti loomulikult väike intervjuu. Pärast YFU Belgia boss tahtis, et teeksime koos paari teise vahetusõpilasega ühe selle tähtsa mehega pilti. Tegime siis pildi ära ja pärast ütleb YFU boss mulle, et see on minister (ma kahjuks ei mäleta milline). Aaa, okeii, hmm ma siis tegin just mingi ministriga pilti, teadmata, et ta üldse minister on vms.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Ujulas

Otsustasin siis täna hommikul, et kuna ma siin eriti spordiga tegelenud ei ole, siis lähen otsin ujula üles ja lähen ujuma. Nii, algus oli hea. Kõndisin pool tundi ujulani, leidsin ujula, pileti sain ka täiesti iseseivalt prantsuse keeles ostetud ja lisaks sai ka veidi pikem vestlus piletimüüjaga peetud (no loomulikult prantsuse keeles). Jõudsin siis basseini juurde ja seal oli lihtsalt nii palju inimesi, nii nii palju. Peaaegu kõik olid sinna tulnud lastega ja lapsi oli ikka väga palju. Ma arvan, et ma olin vist peaaegu, et ainus, kes sinna koos lapsega ei tulnud. Ma siiski korra pean veel ütlema, et neid lapsi oli väga-väga palju. Ujulasse minnes mõtlesin, et saan rahulikult ujuda, sest palju seal neid inimesi pühapäeva hommikul kell üheksa ikka olla saab. Ikka saab küll. Rahulikult ujumisest ei tulnud küll midagi välja. Seal mingeid eraldi ujumisradu eraldatud ei olnud. Oligi lihtsalt bassein, 25 meetrit pikk. Mida need täiskasvanud ja lapsed siis seal tegid? Oli nei...

Pakid Eestist

Kirjeldamatu rõõm. Nii hea on saada Kalevi kommi, MARTSIPANI ja kõike muud. Täna saabunud pakk tegi ka uue kiirusrekordi - 4 päeva. Pole paha. Püüdsin seda sada aastat avada ja lõpuks sain lahti. Piparkoogid, jõulukink, kommid, MARTSIPAN, normaalne hambapasta, jõulukaart - I M E L I N E. Iga pakk, mis ma saanud olen on alati nii hästi ajastatud olnud. Pakk tuleb just siis, kui ma seda kõige rohkem vajan, just siis, kui ma olen vahel (jah vahel ikka küll) jõudnud järeldusele, et kodust nii kaugel olla on ikka päris nõme. Nagu jah, saan keele selgeks ja uusi kogemusi ja võibolla saan aru, kes ma üldse selline olen, aga miks see kõik peab nii pagana raske vahepeal olema. Miks ma ei saa aru sellest, mida ja kuidas mu hostema mõtleb??? No ei jõua kohale lihtsalt. Aaah kui kõrini on mul nendest võileibadest, mida nad kogu aeg söövad ja see liha õhtusöögil maitseb alati täpselt samamoodi. Reedeti on muideks pasta ja kujutage nüüd ette, et ootan siis seda pastat (lõpuks ometi mitte s...

Nagu unenäos

Minu koolis käib üks vahetusõpilane. Ta käib minuga samas klassis. Ta on 16-aastane. Küsisin ta käest, kauaks ta siia jääb. Ta vastas, et juuni lõpuni. Vau, olla 16-aastasena üksi võõras riigis, suhelda keeles, mida ta väga hästi ei oska, elada koos inimestega, keda ta väga ei tunne. Kust ta küll selle julguse võtab? Miks ta üldse seda teeb? See ei saa ju lihtne olla, või saab? Aga samas on see ju nii põnev, nii lahe. Oh, ma tahaks ka. Ma tahaks ka, et mul see julgus oleks. Oot-oot, aga see olengi ju mina. See olengi ju mina, kes on 16-aastasena üksi võõras riigis, suhtleb keeles, mida ta väga hästi ei oska, elab koos inimestega, keda ta väga ei tunne. Kust ma küll selle julguse võtan? Ma tõesti ei tea. Küll aga on see tõesti nii põnev ja nii lahe. Vahepeal on mul selline tunne justkui vaataks ennast kõrvalt, sest ikka kohe üldse ei jõua kohale, et see olengi mina. See kõik tundub nagu unenägu. Mina olengi Belgias. Mina suhtlen inimestega prantsuse keeles. Mina käin Belgias koolis. ...