Otse põhisisu juurde

Bussid ja rongid

Busside jaoks ostsin ma endale aastase bussisõidukaardi, mis kehtib kõigis Belgia bussides. See maksis 165 eurot. Jah see tundub palju, aga kui aasta peale ära jagada, siis polegi nii hull. Bussid on puhtuseastmelt siiani tundunud olevat samad, mis Tallinnas. Ikka on neid, mis on ära soditud, aga enamus on puhtad. Bussidesse sisenetakse vaid esiuksest (vähemalt siiani on see nii olnud), sest bussikaarti peab valideerima. Suur osa inimestest ütleb bussijuhile ka tere. Bussides pakutakse vanematele inimestele istet ja ka lapsevankriga inimesi aidatakse alati. Üldiselt tunduvad inimesed viisakad ning vabandatakse ka küllaltki palju.

Üks olukord, mida paar päeva tagasi nägin.
Üks vanem mees, kellel oli ilmselgelt raske kõndida, püüdis nii kiiresti kui võimalik bussi peale jõuda, sest buss oli peatusest juba lahkumas. Tegelikult oli mehel jäänud vaid umbes 20 meetrit minna veel. Bussijuht mitte ainult ei oodanud meest ära, vaid sõitis talle lähemale, et mehel oleks kergem.

Rongiga pole mina küll veel kordagi sõitnud, nii et ei oska nendest väga rääkida.
Kui sõidad suht harva, siis on piletisüsteem tegelikult väga lihtne. On hea osta endale selline asi nagu Go Pass. See näeb välja nagu rongipilet ja maksab 51 eurot. Kui tahad rongiga sõita, siis pead sinna peale kirjutama kust kuhu ja millal sõidad. Niimoodi saab sõita 10 korda. Ehk sa maksad iga reisi eest 5,1 eurot, ükskõik kui pikk see ka ei oleks. Eriti hea on veel see, et vahetusõpilased said selle YFU käest tasuta (okei jah see tegelikult lihtsalt ssaldus osalustasus).

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Ujulas

Otsustasin siis täna hommikul, et kuna ma siin eriti spordiga tegelenud ei ole, siis lähen otsin ujula üles ja lähen ujuma. Nii, algus oli hea. Kõndisin pool tundi ujulani, leidsin ujula, pileti sain ka täiesti iseseivalt prantsuse keeles ostetud ja lisaks sai ka veidi pikem vestlus piletimüüjaga peetud (no loomulikult prantsuse keeles). Jõudsin siis basseini juurde ja seal oli lihtsalt nii palju inimesi, nii nii palju. Peaaegu kõik olid sinna tulnud lastega ja lapsi oli ikka väga palju. Ma arvan, et ma olin vist peaaegu, et ainus, kes sinna koos lapsega ei tulnud. Ma siiski korra pean veel ütlema, et neid lapsi oli väga-väga palju. Ujulasse minnes mõtlesin, et saan rahulikult ujuda, sest palju seal neid inimesi pühapäeva hommikul kell üheksa ikka olla saab. Ikka saab küll. Rahulikult ujumisest ei tulnud küll midagi välja. Seal mingeid eraldi ujumisradu eraldatud ei olnud. Oligi lihtsalt bassein, 25 meetrit pikk. Mida need täiskasvanud ja lapsed siis seal tegid? Oli nei...

Pakid Eestist

Kirjeldamatu rõõm. Nii hea on saada Kalevi kommi, MARTSIPANI ja kõike muud. Täna saabunud pakk tegi ka uue kiirusrekordi - 4 päeva. Pole paha. Püüdsin seda sada aastat avada ja lõpuks sain lahti. Piparkoogid, jõulukink, kommid, MARTSIPAN, normaalne hambapasta, jõulukaart - I M E L I N E. Iga pakk, mis ma saanud olen on alati nii hästi ajastatud olnud. Pakk tuleb just siis, kui ma seda kõige rohkem vajan, just siis, kui ma olen vahel (jah vahel ikka küll) jõudnud järeldusele, et kodust nii kaugel olla on ikka päris nõme. Nagu jah, saan keele selgeks ja uusi kogemusi ja võibolla saan aru, kes ma üldse selline olen, aga miks see kõik peab nii pagana raske vahepeal olema. Miks ma ei saa aru sellest, mida ja kuidas mu hostema mõtleb??? No ei jõua kohale lihtsalt. Aaah kui kõrini on mul nendest võileibadest, mida nad kogu aeg söövad ja see liha õhtusöögil maitseb alati täpselt samamoodi. Reedeti on muideks pasta ja kujutage nüüd ette, et ootan siis seda pastat (lõpuks ometi mitte s...

Nagu unenäos

Minu koolis käib üks vahetusõpilane. Ta käib minuga samas klassis. Ta on 16-aastane. Küsisin ta käest, kauaks ta siia jääb. Ta vastas, et juuni lõpuni. Vau, olla 16-aastasena üksi võõras riigis, suhelda keeles, mida ta väga hästi ei oska, elada koos inimestega, keda ta väga ei tunne. Kust ta küll selle julguse võtab? Miks ta üldse seda teeb? See ei saa ju lihtne olla, või saab? Aga samas on see ju nii põnev, nii lahe. Oh, ma tahaks ka. Ma tahaks ka, et mul see julgus oleks. Oot-oot, aga see olengi ju mina. See olengi ju mina, kes on 16-aastasena üksi võõras riigis, suhtleb keeles, mida ta väga hästi ei oska, elab koos inimestega, keda ta väga ei tunne. Kust ma küll selle julguse võtan? Ma tõesti ei tea. Küll aga on see tõesti nii põnev ja nii lahe. Vahepeal on mul selline tunne justkui vaataks ennast kõrvalt, sest ikka kohe üldse ei jõua kohale, et see olengi mina. See kõik tundub nagu unenägu. Mina olengi Belgias. Mina suhtlen inimestega prantsuse keeles. Mina käin Belgias koolis. ...