Minu koolis käib üks vahetusõpilane. Ta käib minuga samas klassis. Ta on 16-aastane. Küsisin ta käest, kauaks ta siia jääb. Ta vastas, et juuni lõpuni.
Vau, olla 16-aastasena üksi võõras riigis, suhelda keeles, mida ta väga hästi ei oska, elada koos inimestega, keda ta väga ei tunne. Kust ta küll selle julguse võtab? Miks ta üldse seda teeb? See ei saa ju lihtne olla, või saab? Aga samas on see ju nii põnev, nii lahe. Oh, ma tahaks ka. Ma tahaks ka, et mul see julgus oleks.
Oot-oot, aga see olengi ju mina. See olengi ju mina, kes on 16-aastasena üksi võõras riigis, suhtleb keeles, mida ta väga hästi ei oska, elab koos inimestega, keda ta väga ei tunne. Kust ma küll selle julguse võtan? Ma tõesti ei tea. Küll aga on see tõesti nii põnev ja nii lahe.
Vahepeal on mul selline tunne justkui vaataks ennast kõrvalt, sest ikka kohe üldse ei jõua kohale, et see olengi mina. See kõik tundub nagu unenägu. Mina olengi Belgias. Mina suhtlen inimestega prantsuse keeles. Mina käin Belgias koolis. Mina olen vahetusõpilane. Mina, kes ma paar aastat tagasi ei julgenud hambaarstilegi helistada, et aega kinni panna, olen nüüd siin. Minul on see julgus. Mina saan sellega hakkama.
See on nii hea tunne.
Vau, olla 16-aastasena üksi võõras riigis, suhelda keeles, mida ta väga hästi ei oska, elada koos inimestega, keda ta väga ei tunne. Kust ta küll selle julguse võtab? Miks ta üldse seda teeb? See ei saa ju lihtne olla, või saab? Aga samas on see ju nii põnev, nii lahe. Oh, ma tahaks ka. Ma tahaks ka, et mul see julgus oleks.
Oot-oot, aga see olengi ju mina. See olengi ju mina, kes on 16-aastasena üksi võõras riigis, suhtleb keeles, mida ta väga hästi ei oska, elab koos inimestega, keda ta väga ei tunne. Kust ma küll selle julguse võtan? Ma tõesti ei tea. Küll aga on see tõesti nii põnev ja nii lahe.
Vahepeal on mul selline tunne justkui vaataks ennast kõrvalt, sest ikka kohe üldse ei jõua kohale, et see olengi mina. See kõik tundub nagu unenägu. Mina olengi Belgias. Mina suhtlen inimestega prantsuse keeles. Mina käin Belgias koolis. Mina olen vahetusõpilane. Mina, kes ma paar aastat tagasi ei julgenud hambaarstilegi helistada, et aega kinni panna, olen nüüd siin. Minul on see julgus. Mina saan sellega hakkama.
See on nii hea tunne.
sa oled armas, Helen, see on tõsi, oled julge, ja see on kindlasti üks vahvamaid kogemus su elus.. kuid tea, et see on alles algus. Kui selle läbi teed, oled "maailma inimene", nagu meil Jüri ütles- international (man) woman :)
VastaKustutaõhtul mõtlesin sellele veel ja tuli meelde ka meie Triinu ütlus peale seda kui ta Inglismaale magistrisse sai- see oli umbes nii et - varem imetlesin tuttavaid ja sõpru, kes olid stipendiumi saanud ning välismaal magistris õppisid ja kujuta ette- nüüd ma olengi siin , stipendium käes ja õpin :) :) miskit pole raske, kui väga soovid ja selle eesmärgi suunas liigud...
VastaKustuta