Otse põhisisu juurde

Kool

Milline on kool Belgias?
Tegelikult ega suurt erinevust polegi, kool nagu kool ikka.

Minu kool on College Royal Marie-Therese ja käin 6. klassis. Belgias on 6. klass lõpuklass ja pärast seda minnakse juba ülikooli. Tegelikult mulle endale tundub ka natuke imelik vahel, et käin siin gümnaasiumi lõpuklassis, aga Eestis pole sisuliselt veel gümnaasiumisse läinudki. Samas toimub siin 6. klassis väga palju üritusi ja nendest tahaks loomulikult osa saada, nii et olen rahul.

Mida kooliks vaja on? Kas õpikuid on palju?
Peamine asi, mida kooliks vaja on, on suur kaust. Õpikud on mul vaid neljas aines ja neid väga ei kasutata. Õpetajad jagavad meeletus koguses töölehti ja need kõik tuleb sinna kausta koguda. Ühest küljest on see päris mugav, sest kõik asjad ühes kohas. Samas ei mahu see kaust lihtsalt mitte ühessegi kotti ja see on nii tüütu. Kogu aeg pead käima kaust käes ringi. Ja mõelge, mis siis saab, kui ma selle kausta ära peaks kaotama või kuhugi unustama. Oi, see ei oleks üldse tore.
Üldiselt peavad sul olema pinalis ka värvipliiatsid ning teistel on ka mitmes erinevas toonis tintekaid. Ka markereid on neil pinalites tavaliselt mitu ja kasutatakse selliseid pastakaid, millega saab nagu mitme erineva värviga kirjutada ehk sama pastakas sisaldab rohelist, sinist, punast ja musta pastakat. Valgendajaid kasutatakse ka väga palju ja niisama asju maha tekstis väga ei tõmmata, ikka valgendatakse.

Kuidas vahetundidega on? Kui pikk on lõunapaus?
Pärast teist tundi on 15-minutiline vahetund. Lõunapaus on pärast viiendat tundi ja kestab 50 minutit. Lõunapaus on tunniplaanis tegelikult kuuenda tunni eest.  Üldiset peab siin toidu endale ise kodust kaasa võtma. Koolis müüakse ka muidugi midagi, aga see on suhteliselt rämpstoit (nt pitsa ja friikad). Pärast seitsmendat tundi on taas 15-minutiline vahetund. Ülejäänud tundide vahel vahetundi pole ja pead lihtsalt ühest klassist teise liikuma. Tunnid kestavad 50 minutit, mis on minu jaoks põhimõtteliselt sama, mis Eestis, sest viis minutit kõnnid sa ühest klassist teise.

Mis tunnid mul on? Mis tundides toimub?
Mina käin humanitaarklassis ning väga palju loodusteaduseid mul just ei ole. Prantsuse keeles on mul ka kooli poolt pakutud eratunnid ning et mu tundide arv liiga suureks ei läheks, anti mulle valida, kas tahan õppida matemaatikat või loodusteaduseid. Kuna loodusteadustes õpitavad asjad tundusid mulle natuke lihtsamad ja tuttavamad, siis otsustasin matemaatika maha jätta. Seega mul pole nüüd aasta otsa matemaatikat. Ma isegi ei tea, kas see halb või hea, aga Eestis saab pärast raske olema.

Minu tunniplaan (kuigi kuu aja pärast mu tunniplaan muutub ja on totaalselt teistsugune)

Esmaspäev
1) 8.25-9.15 Prantsuse keele eratund
2) 9.15-10.05 Inglise keel
3) 10.20-11.10 Ajalugu
4)11.10-12.00 Vaba tund
5)12.00-12.50 Vaba tund
6)12.50-13.40 Lõuna
7)13.40-14.30 Vaba tund
8)14.45-15.35 Hispaania keel
9)15.35-16.25 Inimese-/ühiskonnaõpetus (Sciences sociales)

Teisipäev
1)Füüsika
2)Religioon
3)Vaba tund
4)Vaba tund
5)Vaba tund
6)Lõuna
7)Inglise keel
8)Prantsuse keel
9)Prantsuse keele eratund

Kolmapäev
1)Geograafia
2)Ajalugu
3)Prantsuse keel
4)Keemia
Tunnid lõppevad kõigil kell 12.

Neljapäev
1)Religioon
2)Bioloogia
3)Prantsuse keel
4)Inglise keel
5)Vaba tund
6)Lõuna
7)Inimese-/ühiskonnaõpetus
8)Prantsuse keele eratund
9)Geograafia

Reede
1)Kehaline kasvatus
2)Kehaline kasvatus
3)Prantsuse keel
4)Hispaania keel
5)Inimese-/ühiskonnaõpetus
6)Lõuna
7)Vaba tund
8)Inimese-/ühiskonnaõpetus
9)Inglise keel

Vabu tunde on keset päeva ikka väga palju ja koolipäevad muudab see küllaltki pikaks. Kui sul on vaba tund, siis sa lähed kas sellisesse suurde saali (põhimõtteliselt nagu hästi suur klass), kus sa saad oma kodutöid teha ja õppida, ruumi, mis on spetsiaalselt lõpuklassisdele hängimiseks, raamatukokku või puhvetisse (samas sellega mingi selline asi, et vahepeal seal ei või olla, aga täpselt ei tea). Üldiselt lähevad kõik aga sinna suurde saali õppima (jah, nad tõesti lähevad lihtsalt õppima) või siis lõpuklassidele mõeldud hängimise ruumi. Koolist ära minna ei tohi.
Koduseid töid antakse siin ikka palju vähem. Samas kõik vist teevad oma koduseid töid ja suhtuvad õppimisse tõsiselt. Näiteks kui järgmiseks nädalaks tuleb inglise keeles luuletus pähe õppida, siis sellega alustatakse ikka mitu päeva varem. No ilmselt ei tee seda kõik, aga siiski suhteliselt paljud.
Koolis pole sellist asja nagu garderoob ja vahetusjalanõusid ka ei kasutata. Küll aga on sul kapp, kuhu sa oma kola sisse saad panna, nii et ei pea kogu päeva kaasas tassima.
Tundides on kord. Loomulikult mitte mingi üli range ja eks ikka tuleb ette seda, et keegi segab natuke tundi või nii, aga õppimisse suhtutakse tõsiselt. Õpetajad teevad tundides tegelikult päris palju nalja ka.
Koolis ei tohi absoluutselt telefoni kasutada ja kui keegi seda teeb, siis ta teeb seda ikka väga ettevaatlikult ja salaja. Kui sa telefoni kasutad, siis sa jääd sellest nädalaks (päris kindel pole) ilma ja seda ei taha keegi. Samas minu jaoks on hea, et telefone kasutada ei või, sest inimesed suhtlevad omavahel palju rohkem ja muidu vist istuksidki kõik telefonides ja keegi ei räägiks minuga eksole.
Minu koolis on meeletult õpilasi. Juba lõpuklassis on üheksa paralleeli ja igas klassis umbes 20-30 õpilast.
Seda, mida me igas aines õpime kirjutan kunagi hiljem, sest praegu liiga vähe koolis käinud, et kõigest täpselt aru saada.

Igatahes mulle täiega meeldib siin koolis käia. Ausalt.



Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Ujulas

Otsustasin siis täna hommikul, et kuna ma siin eriti spordiga tegelenud ei ole, siis lähen otsin ujula üles ja lähen ujuma. Nii, algus oli hea. Kõndisin pool tundi ujulani, leidsin ujula, pileti sain ka täiesti iseseivalt prantsuse keeles ostetud ja lisaks sai ka veidi pikem vestlus piletimüüjaga peetud (no loomulikult prantsuse keeles). Jõudsin siis basseini juurde ja seal oli lihtsalt nii palju inimesi, nii nii palju. Peaaegu kõik olid sinna tulnud lastega ja lapsi oli ikka väga palju. Ma arvan, et ma olin vist peaaegu, et ainus, kes sinna koos lapsega ei tulnud. Ma siiski korra pean veel ütlema, et neid lapsi oli väga-väga palju. Ujulasse minnes mõtlesin, et saan rahulikult ujuda, sest palju seal neid inimesi pühapäeva hommikul kell üheksa ikka olla saab. Ikka saab küll. Rahulikult ujumisest ei tulnud küll midagi välja. Seal mingeid eraldi ujumisradu eraldatud ei olnud. Oligi lihtsalt bassein, 25 meetrit pikk. Mida need täiskasvanud ja lapsed siis seal tegid? Oli nei...

Pakid Eestist

Kirjeldamatu rõõm. Nii hea on saada Kalevi kommi, MARTSIPANI ja kõike muud. Täna saabunud pakk tegi ka uue kiirusrekordi - 4 päeva. Pole paha. Püüdsin seda sada aastat avada ja lõpuks sain lahti. Piparkoogid, jõulukink, kommid, MARTSIPAN, normaalne hambapasta, jõulukaart - I M E L I N E. Iga pakk, mis ma saanud olen on alati nii hästi ajastatud olnud. Pakk tuleb just siis, kui ma seda kõige rohkem vajan, just siis, kui ma olen vahel (jah vahel ikka küll) jõudnud järeldusele, et kodust nii kaugel olla on ikka päris nõme. Nagu jah, saan keele selgeks ja uusi kogemusi ja võibolla saan aru, kes ma üldse selline olen, aga miks see kõik peab nii pagana raske vahepeal olema. Miks ma ei saa aru sellest, mida ja kuidas mu hostema mõtleb??? No ei jõua kohale lihtsalt. Aaah kui kõrini on mul nendest võileibadest, mida nad kogu aeg söövad ja see liha õhtusöögil maitseb alati täpselt samamoodi. Reedeti on muideks pasta ja kujutage nüüd ette, et ootan siis seda pastat (lõpuks ometi mitte s...

Nagu unenäos

Minu koolis käib üks vahetusõpilane. Ta käib minuga samas klassis. Ta on 16-aastane. Küsisin ta käest, kauaks ta siia jääb. Ta vastas, et juuni lõpuni. Vau, olla 16-aastasena üksi võõras riigis, suhelda keeles, mida ta väga hästi ei oska, elada koos inimestega, keda ta väga ei tunne. Kust ta küll selle julguse võtab? Miks ta üldse seda teeb? See ei saa ju lihtne olla, või saab? Aga samas on see ju nii põnev, nii lahe. Oh, ma tahaks ka. Ma tahaks ka, et mul see julgus oleks. Oot-oot, aga see olengi ju mina. See olengi ju mina, kes on 16-aastasena üksi võõras riigis, suhtleb keeles, mida ta väga hästi ei oska, elab koos inimestega, keda ta väga ei tunne. Kust ma küll selle julguse võtan? Ma tõesti ei tea. Küll aga on see tõesti nii põnev ja nii lahe. Vahepeal on mul selline tunne justkui vaataks ennast kõrvalt, sest ikka kohe üldse ei jõua kohale, et see olengi mina. See kõik tundub nagu unenägu. Mina olengi Belgias. Mina suhtlen inimestega prantsuse keeles. Mina käin Belgias koolis. ...