Otse põhisisu juurde

Kool

Milline on kool Belgias?
Tegelikult ega suurt erinevust polegi, kool nagu kool ikka.

Minu kool on College Royal Marie-Therese ja käin 6. klassis. Belgias on 6. klass lõpuklass ja pärast seda minnakse juba ülikooli. Tegelikult mulle endale tundub ka natuke imelik vahel, et käin siin gümnaasiumi lõpuklassis, aga Eestis pole sisuliselt veel gümnaasiumisse läinudki. Samas toimub siin 6. klassis väga palju üritusi ja nendest tahaks loomulikult osa saada, nii et olen rahul.

Mida kooliks vaja on? Kas õpikuid on palju?
Peamine asi, mida kooliks vaja on, on suur kaust. Õpikud on mul vaid neljas aines ja neid väga ei kasutata. Õpetajad jagavad meeletus koguses töölehti ja need kõik tuleb sinna kausta koguda. Ühest küljest on see päris mugav, sest kõik asjad ühes kohas. Samas ei mahu see kaust lihtsalt mitte ühessegi kotti ja see on nii tüütu. Kogu aeg pead käima kaust käes ringi. Ja mõelge, mis siis saab, kui ma selle kausta ära peaks kaotama või kuhugi unustama. Oi, see ei oleks üldse tore.
Üldiselt peavad sul olema pinalis ka värvipliiatsid ning teistel on ka mitmes erinevas toonis tintekaid. Ka markereid on neil pinalites tavaliselt mitu ja kasutatakse selliseid pastakaid, millega saab nagu mitme erineva värviga kirjutada ehk sama pastakas sisaldab rohelist, sinist, punast ja musta pastakat. Valgendajaid kasutatakse ka väga palju ja niisama asju maha tekstis väga ei tõmmata, ikka valgendatakse.

Kuidas vahetundidega on? Kui pikk on lõunapaus?
Pärast teist tundi on 15-minutiline vahetund. Lõunapaus on pärast viiendat tundi ja kestab 50 minutit. Lõunapaus on tunniplaanis tegelikult kuuenda tunni eest.  Üldiset peab siin toidu endale ise kodust kaasa võtma. Koolis müüakse ka muidugi midagi, aga see on suhteliselt rämpstoit (nt pitsa ja friikad). Pärast seitsmendat tundi on taas 15-minutiline vahetund. Ülejäänud tundide vahel vahetundi pole ja pead lihtsalt ühest klassist teise liikuma. Tunnid kestavad 50 minutit, mis on minu jaoks põhimõtteliselt sama, mis Eestis, sest viis minutit kõnnid sa ühest klassist teise.

Mis tunnid mul on? Mis tundides toimub?
Mina käin humanitaarklassis ning väga palju loodusteaduseid mul just ei ole. Prantsuse keeles on mul ka kooli poolt pakutud eratunnid ning et mu tundide arv liiga suureks ei läheks, anti mulle valida, kas tahan õppida matemaatikat või loodusteaduseid. Kuna loodusteadustes õpitavad asjad tundusid mulle natuke lihtsamad ja tuttavamad, siis otsustasin matemaatika maha jätta. Seega mul pole nüüd aasta otsa matemaatikat. Ma isegi ei tea, kas see halb või hea, aga Eestis saab pärast raske olema.

Minu tunniplaan (kuigi kuu aja pärast mu tunniplaan muutub ja on totaalselt teistsugune)

Esmaspäev
1) 8.25-9.15 Prantsuse keele eratund
2) 9.15-10.05 Inglise keel
3) 10.20-11.10 Ajalugu
4)11.10-12.00 Vaba tund
5)12.00-12.50 Vaba tund
6)12.50-13.40 Lõuna
7)13.40-14.30 Vaba tund
8)14.45-15.35 Hispaania keel
9)15.35-16.25 Inimese-/ühiskonnaõpetus (Sciences sociales)

Teisipäev
1)Füüsika
2)Religioon
3)Vaba tund
4)Vaba tund
5)Vaba tund
6)Lõuna
7)Inglise keel
8)Prantsuse keel
9)Prantsuse keele eratund

Kolmapäev
1)Geograafia
2)Ajalugu
3)Prantsuse keel
4)Keemia
Tunnid lõppevad kõigil kell 12.

Neljapäev
1)Religioon
2)Bioloogia
3)Prantsuse keel
4)Inglise keel
5)Vaba tund
6)Lõuna
7)Inimese-/ühiskonnaõpetus
8)Prantsuse keele eratund
9)Geograafia

Reede
1)Kehaline kasvatus
2)Kehaline kasvatus
3)Prantsuse keel
4)Hispaania keel
5)Inimese-/ühiskonnaõpetus
6)Lõuna
7)Vaba tund
8)Inimese-/ühiskonnaõpetus
9)Inglise keel

Vabu tunde on keset päeva ikka väga palju ja koolipäevad muudab see küllaltki pikaks. Kui sul on vaba tund, siis sa lähed kas sellisesse suurde saali (põhimõtteliselt nagu hästi suur klass), kus sa saad oma kodutöid teha ja õppida, ruumi, mis on spetsiaalselt lõpuklassisdele hängimiseks, raamatukokku või puhvetisse (samas sellega mingi selline asi, et vahepeal seal ei või olla, aga täpselt ei tea). Üldiselt lähevad kõik aga sinna suurde saali õppima (jah, nad tõesti lähevad lihtsalt õppima) või siis lõpuklassidele mõeldud hängimise ruumi. Koolist ära minna ei tohi.
Koduseid töid antakse siin ikka palju vähem. Samas kõik vist teevad oma koduseid töid ja suhtuvad õppimisse tõsiselt. Näiteks kui järgmiseks nädalaks tuleb inglise keeles luuletus pähe õppida, siis sellega alustatakse ikka mitu päeva varem. No ilmselt ei tee seda kõik, aga siiski suhteliselt paljud.
Koolis pole sellist asja nagu garderoob ja vahetusjalanõusid ka ei kasutata. Küll aga on sul kapp, kuhu sa oma kola sisse saad panna, nii et ei pea kogu päeva kaasas tassima.
Tundides on kord. Loomulikult mitte mingi üli range ja eks ikka tuleb ette seda, et keegi segab natuke tundi või nii, aga õppimisse suhtutakse tõsiselt. Õpetajad teevad tundides tegelikult päris palju nalja ka.
Koolis ei tohi absoluutselt telefoni kasutada ja kui keegi seda teeb, siis ta teeb seda ikka väga ettevaatlikult ja salaja. Kui sa telefoni kasutad, siis sa jääd sellest nädalaks (päris kindel pole) ilma ja seda ei taha keegi. Samas minu jaoks on hea, et telefone kasutada ei või, sest inimesed suhtlevad omavahel palju rohkem ja muidu vist istuksidki kõik telefonides ja keegi ei räägiks minuga eksole.
Minu koolis on meeletult õpilasi. Juba lõpuklassis on üheksa paralleeli ja igas klassis umbes 20-30 õpilast.
Seda, mida me igas aines õpime kirjutan kunagi hiljem, sest praegu liiga vähe koolis käinud, et kõigest täpselt aru saada.

Igatahes mulle täiega meeldib siin koolis käia. Ausalt.



Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Põrgulik kehaline

Kuni siiani on meil kehalises erinevad spordialad olnud ja ise valisid, mida teed. Nüüd on aga triatloniks valmistumine ehk kehalises tuleb n-ö lõpueksamina triatlon läbida. Küll väiksemas mõõdus, aga siiski: 400m ujumist 8km rattaga 2km jooksmist Kehalised näevad välja nüüd nii, et kõigepealt pead sa ju kuidagi tundi kohale jõudma, sest võimla ja ujula on linnakese teises otsas. Kavalad belglased oskvad seda kõike muidugi oma huvides ära kasutada. Nimelt läheme me nüüd kehalisse rattaga jala käimise asemel. Aga arvake ära nende rataste seisukorda. Kummid lössid jne. Käikudest võisid ainult unistada. Lisaks kõigile on ju sul ka kehalise kott, kus kõik su vahetusriided jne. Seega, kiiver pähe, sada pampu kaenlasse ja palveta, et sa kraavi ei sõidaks kogu selle koormaga või et su ratas poolel teel otsi ei annaks. Jõuad elusalt kohale, siis vahetad riided ja veel mõned tempokad kilomeetrid rattaga. Seejärel jooksma. Ja lõpuks see minu "lemmik" osa ehk ujumine. Ma ausal...

Walibi

Eile käisime YFU vahetusõpilastega Walibis. Walibi on lõbustuspark, mis asub Brüsseli lähedal.  Nii tore oli jälle kõiki näha. Kuna mina olen selline natuke arg, siis väga nendel "hulludel" asjadel ei käinud. Siiski sai mõni eneseületus tehtud, sest millal siis veel kui mitte oma vahetusaastal.  Tegelikult kirjutada väga midagi ei olegi, nautige seekord parem pilte.  Rootslase ja leedukaga Eestlased, rootslased, soomlane ja leedukas

Esimene koolipäev

Noniii Lõpuks sain siis mina ka kooli. Ma tegelikult juba nii-nii ootasin seda, sest ausalt öeldes oli juba veidi igavaks läinud. Hommikul läksin koos host-õega kooli. Tema läks tundidesse ja mina pidin direktori juurde minema. Host-õde siis näitas, et vot seal on direktori kabinet ja ütles, et mine ja kõndis ära. No siis oli küll hetkeks, et OOT-OOT,  MIS ASJAAAA??? KUHU??? MINA??? AAAH; MIS TOIMUB??? Õnneks need emotsioonid möödusid ruttu ja pärast tegelikult närvis polnudki. Direktori käest sain siis teada, mis klassis ma olen. Sain ka oma tunniplaani. Kuna mul oli esimese tunnini veel veits aega, siis pidin raamatukogus ootama. Seal kohtusin ka teiste vahetusõpilastega, kes minuga samas koolis hakkavad käima. Kõiki vist pole aga siiani näinud, sest neid on seal päris mitu (siiski olen üsna kindel, et neid on alla kümne ikka). Ja siis pidin minema oma esimesse tundi, milleks oli inglise keel (jumal tänatud, vähemalt sain aru, mis toimus). Seisin klassi ukse taga koo...