Noniii
Lõpuks sain siis mina ka kooli. Ma tegelikult juba nii-nii ootasin seda, sest ausalt öeldes oli juba veidi igavaks läinud.
Hommikul läksin koos host-õega kooli. Tema läks tundidesse ja mina pidin direktori juurde minema. Host-õde siis näitas, et vot seal on direktori kabinet ja ütles, et mine ja kõndis ära. No siis oli küll hetkeks, et OOT-OOT, MIS ASJAAAA??? KUHU??? MINA??? AAAH; MIS TOIMUB???
Õnneks need emotsioonid möödusid ruttu ja pärast tegelikult närvis polnudki.
Direktori käest sain siis teada, mis klassis ma olen. Sain ka oma tunniplaani. Kuna mul oli esimese tunnini veel veits aega, siis pidin raamatukogus ootama. Seal kohtusin ka teiste vahetusõpilastega, kes minuga samas koolis hakkavad käima. Kõiki vist pole aga siiani näinud, sest neid on seal päris mitu (siiski olen üsna kindel, et neid on alla kümne ikka).
Ja siis pidin minema oma esimesse tundi, milleks oli inglise keel (jumal tänatud, vähemalt sain aru, mis toimus). Seisin klassi ukse taga koos oma tulevaste klassikaaslastega ja ega kohe ei julgenud üldse kellegagi rääkima minna. Klassi läksin sisse ka viimaste seas, et vältida seda, et ma istun kuhugi, mis on juba kellegi koht. Igatahes mul vedas ja istusin ühe hääästi toreda tüdruku kõrvale, kes pakkus mulle ise, et ta võib mind kõiges aidata ja nii. Seega täna käisin peaaegu kogu päeva koos temaga ringi ja sellest oli ikka väga palju abi.
Ei, ma ei eksinud kordagi koolis ära!!!
Kõige raskem tund oli täna matemaatika, sest no seal ei saanud ikka mitte midagi aru. Nagu mitte midagi. Ma pole kunagi end matas nii lootusetult tundnud.
Kujutage ette, sa vaatad mingeid tehteid, numbreid ja tähiseid, millest sa mitte midagi aru ei saa. Ja need lihtsalt pole loogilised. Nagu mille pagana pärast tuleb sinna võrdusmärk??? No kuidas saab see üldse sellega võrduda??? See pole ju lihtsalt reaalne???
Ja klassi ees on õpetaja, kes seda vist seletab. Aga täpselt, VIST, sest no võite arvata, et mul sellest küll kasu polnud. Muide, ta rääkis veel üli kiiresti ka.
Sellel hetkel olin ma ikka väga õnnelik, et mu hinded, mis ma siin saan, Eestis arvesse ei lähe. Õnneks saan ma umbes nädala pärast otsustada, kas ma võtan matemaatika võ loodusteadused. Loodusteadused on mul homme, nii et väga loodan, et saan seal rohkem aru. Kuigi eks ma ilmselt elaksin ka matemaatika üle.
Klass tundub praegu väga tore olevat. Paar klassiõde pakkusid mulle, et nad võivad mulle matemaatikat seletada ja nad reaalselt tegid seda peaaegu tund aega. See oli nii armas neist ja olen nii tänulik neile. Kusjuures sellest oli isegi veidi abi, sest nüüd saan enam-vähem asja mõttele pihta. Kui tehe ette panna, no siis ei tule sealt aga loomulikult midagi.
Igatahes sain ma selle päevaga hakkama ja mulle meeldis see.
Paari nädala pärast teen oma koolielust ja kõigest ka palju põhjalikuma postituse, sest praegu on palju asju, mida ma ei tea ja ei mõista ning mu tunniplaan võib ka veel muutuda veidi, nii et detaile peate veel ootama.
Lõpuks sain siis mina ka kooli. Ma tegelikult juba nii-nii ootasin seda, sest ausalt öeldes oli juba veidi igavaks läinud.
Hommikul läksin koos host-õega kooli. Tema läks tundidesse ja mina pidin direktori juurde minema. Host-õde siis näitas, et vot seal on direktori kabinet ja ütles, et mine ja kõndis ära. No siis oli küll hetkeks, et OOT-OOT, MIS ASJAAAA??? KUHU??? MINA??? AAAH; MIS TOIMUB???
Õnneks need emotsioonid möödusid ruttu ja pärast tegelikult närvis polnudki.
Direktori käest sain siis teada, mis klassis ma olen. Sain ka oma tunniplaani. Kuna mul oli esimese tunnini veel veits aega, siis pidin raamatukogus ootama. Seal kohtusin ka teiste vahetusõpilastega, kes minuga samas koolis hakkavad käima. Kõiki vist pole aga siiani näinud, sest neid on seal päris mitu (siiski olen üsna kindel, et neid on alla kümne ikka).
Ja siis pidin minema oma esimesse tundi, milleks oli inglise keel (jumal tänatud, vähemalt sain aru, mis toimus). Seisin klassi ukse taga koos oma tulevaste klassikaaslastega ja ega kohe ei julgenud üldse kellegagi rääkima minna. Klassi läksin sisse ka viimaste seas, et vältida seda, et ma istun kuhugi, mis on juba kellegi koht. Igatahes mul vedas ja istusin ühe hääästi toreda tüdruku kõrvale, kes pakkus mulle ise, et ta võib mind kõiges aidata ja nii. Seega täna käisin peaaegu kogu päeva koos temaga ringi ja sellest oli ikka väga palju abi.
Ei, ma ei eksinud kordagi koolis ära!!!
Kõige raskem tund oli täna matemaatika, sest no seal ei saanud ikka mitte midagi aru. Nagu mitte midagi. Ma pole kunagi end matas nii lootusetult tundnud.
Kujutage ette, sa vaatad mingeid tehteid, numbreid ja tähiseid, millest sa mitte midagi aru ei saa. Ja need lihtsalt pole loogilised. Nagu mille pagana pärast tuleb sinna võrdusmärk??? No kuidas saab see üldse sellega võrduda??? See pole ju lihtsalt reaalne???
Ja klassi ees on õpetaja, kes seda vist seletab. Aga täpselt, VIST, sest no võite arvata, et mul sellest küll kasu polnud. Muide, ta rääkis veel üli kiiresti ka.
Sellel hetkel olin ma ikka väga õnnelik, et mu hinded, mis ma siin saan, Eestis arvesse ei lähe. Õnneks saan ma umbes nädala pärast otsustada, kas ma võtan matemaatika võ loodusteadused. Loodusteadused on mul homme, nii et väga loodan, et saan seal rohkem aru. Kuigi eks ma ilmselt elaksin ka matemaatika üle.
Klass tundub praegu väga tore olevat. Paar klassiõde pakkusid mulle, et nad võivad mulle matemaatikat seletada ja nad reaalselt tegid seda peaaegu tund aega. See oli nii armas neist ja olen nii tänulik neile. Kusjuures sellest oli isegi veidi abi, sest nüüd saan enam-vähem asja mõttele pihta. Kui tehe ette panna, no siis ei tule sealt aga loomulikult midagi.
Igatahes sain ma selle päevaga hakkama ja mulle meeldis see.
Paari nädala pärast teen oma koolielust ja kõigest ka palju põhjalikuma postituse, sest praegu on palju asju, mida ma ei tea ja ei mõista ning mu tunniplaan võib ka veel muutuda veidi, nii et detaile peate veel ootama.
Kommentaarid
Postita kommentaar