Otse põhisisu juurde

Kehaline kasvatus

Eile hommikul oli mul esimene kehalise kasvatuse tund siin. Olgem ausad, ma natuke ikka pelgasin küll, sest mis siis, kui nad kõk jooksevad üli kiiresti ja on üli vastupidavad ja tugevad. Mis siis minust saab? Kehaline toimub minu kooli lõpuklassides poistel ja tüdrukutel koos ehk seega ka minul. Lisaks polnud seal ka mitte ainult minu klass vaid ka paralleele oli, aga mitte kõik, sest paralleele on siin ikka väga palju.
Tunnis me põhimõtteliselt jooksime. Veidi teisiti oli minu jaoks see, et mõõdeti ka oma pulssi ja õpetaja rääkis, milline see olema peaks. Esimese ringi jooksis õpetaja ka kaasa, et näidata, milline on hea tempo ja nii. Jooksime me suhteliselt palju ja ausalt öeldes mitte keegi ei kõndinud. Jah, loomulikult ei jooksnud kõik ühes tempos ja ma ise olin ikka ka kusagil lõpus nagu ikka, aga kõik jooksid, reaalselt.
Aasta lõpus tuleb läbida ka triatlon, mis on kehalises nagu eksami eest. Seega tuleb mul eksamina ujuda, joosta ja rattaga sõita ja seda muidugi aja peale. Nojah, okei, õnneks sinna aega veel.
Muidu on kehalise süsteem siin selline, et valid endale spordialad, millega aasta jooksul tegeled ja iga alaga tegeletakse vist kuus nädalat, kui ma õigesti mäletan. Järgmisel nädalal on veel sellisem üldne tund ning siis hakkavadki spordialad. Mina veel alasid ära valinud ei ole, seega teen seda järgmine nädal.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Walibi

Eile käisime YFU vahetusõpilastega Walibis. Walibi on lõbustuspark, mis asub Brüsseli lähedal.  Nii tore oli jälle kõiki näha. Kuna mina olen selline natuke arg, siis väga nendel "hulludel" asjadel ei käinud. Siiski sai mõni eneseületus tehtud, sest millal siis veel kui mitte oma vahetusaastal.  Tegelikult kirjutada väga midagi ei olegi, nautige seekord parem pilte.  Rootslase ja leedukaga Eestlased, rootslased, soomlane ja leedukas

Follow-up

Laupäeval toimus Namuris YFU kokkusaamine ehk Follow-up. Ürituse eesmärgiks oli rääkida, kuidas meil läheb ja nii. Kõik see värk algas minu jaoks laupäeva kohta natuke vara. Namuri rongijaamas pidin olema 9.20 ja selleks, et sinna jõuda ärkasin 5.30. Samas ärkasin ma pool suve 4.30, et tööle jõuda, nii et sellega võrreldes pole 5.30 ärkamine veel midagi erilist. Meid jagati kahte gruppi ja vabatahtlikud küsisid erinevaid küsimusi. Nt kui saaksid midagi hostpere juures muuta, siis mida sa muudaksid või mis ainetes sul koolis kõige paremini läheb ja muud sellist. Minule jäi paraku ikka väga selline mulje, et kõik see oli tehtud kiirustades ja ega erilist aega nagu oma probleemidest rääkida ei olnud ja lahenduste leidmisest ei oldud ka väga huvitatud. Okei võibolla ma teen nüüd natuke liiga neile, sest tegelikult pakuti küll, et ...

Eile Liège, täna Amsterdam

Brüsselist korjasin ma end aga juba järgmisel hommikul kokku ning põrutasin rongiga Liège'i poole, kuhu jään veidi kauemaks. Otsisin oma ööbimiskoha üles ja kondasin niisama ringi. Üritasin meelde tuletada, kust kuidas kuhu sai, kuid linnast rongijaama läksin ikkagi suure ringiga. Naljakas, et varem teadsin täpselt, kust väiksest tänavast minna, et õigesse kohta välja jõuda, aga nüüd olen veidi roostes selle koha pealt. Täna ootas mind ees aga Holland oma võluva Amsterdamiga. Kuna läksin hommikul ja õhtul tulin tagasi, siis tegelikult pikalt aega ei olnudki. Võtsin ette kaasaegse kunsti muuseumi, kus veel käinud ei olnud ning ülejäänud aja jalutasin mööda linna ringi. Amsterdam on kindlasti üks mu lemmiklinnadest, mis sest et ma seal igal sammul jalgratta alla jään. PS! Vahepeal jõudsin ka selle ära otsustada, et laupäeval sõidan Saksamaale :) Bisous ja järgmise korrani