Laupäeval toimus Namuris YFU kokkusaamine ehk Follow-up. Ürituse eesmärgiks oli rääkida, kuidas meil läheb ja nii.
Kõik see värk algas minu jaoks laupäeva kohta natuke vara. Namuri rongijaamas pidin olema 9.20 ja selleks, et sinna jõuda ärkasin 5.30. Samas ärkasin ma pool suve 4.30, et tööle jõuda, nii et sellega võrreldes pole 5.30 ärkamine veel midagi erilist.
Meid jagati kahte gruppi ja vabatahtlikud küsisid erinevaid küsimusi. Nt kui saaksid midagi hostpere juures muuta, siis mida sa muudaksid või mis ainetes sul koolis kõige paremini läheb ja muud sellist. Minule jäi paraku ikka väga selline mulje, et kõik see oli tehtud kiirustades ja ega erilist aega nagu oma probleemidest rääkida ei olnud ja lahenduste leidmisest ei oldud ka väga huvitatud. Okei võibolla ma teen nüüd natuke liiga neile, sest tegelikult pakuti küll, et kui tahate siis tulge meiega pausi ajal rääkima ja nii. Minu jaoks oli selle ürituse parim osa loomulikult teiste vahetusõpilaste nägemine ja tegelikult olen ma täiesti rahul.
Pärast oli meil ka seal õhtusöök. Õhtusöögi teemaks olid juustud ehk siis see oli üks suur juustuõhtusöök. Kes mind lähemalt tunnevad, siis teavad, et mina suurem asi juustugurmaan ei ole, aga õnneks oli sinki ja saia ja viinamarju ka, nii et ma ei jäänud nälga.
Aga nüüd,parim osa õhtusöögi juures - magustoidud. Kõik vahetusõpilased pidid tegema oma riigile iseloomuliku magustoidu. Mina tegin õunakoogi (aitäh, emme, retsepti ja juhtnööride eest). Õunakoogi tegemiseks oli mul vaja hapukoort ja siin see hapukoor ei olnud päris see. Sisuliselt oleksin ma võinud ka Liege´i vene toidupoodi smetanat ostma minna, aga laiskus ründas mind. Igatahes nende hapukoor (ei ole hapuka maitsega, pigem magus piim) on väga vedel ja see tuleb põhimõtteliselt nagu üles kloppida, et see paksemaks läheks, aga mina seda piisavalt paksuks ei saanud. Kook oli ahjus tavalise 20 minuti asemel TUND AEGA. Vähemalt ei kõrbenud see ära ja kook tuli väga hästi välja. Hostperele meeldis ka.
Carmen (teine vahetusõpilane Eestist, kes tuli prantsuskeelsesse Belgiasse) tegi Kirjut Koera minu vanaema retsepti järgi, mille talle andsin. Ma lihtsalt pean eraldi ära mainima, kui hea see oli. Carmen kirjutas oma blogis, et pärast seda kui ma esimese ampsu võtsin lõid mul silmad särama ja ma ütlesin talle, et see maitseb nagu kodu. See on täiesti 100% tõsi. Kõik jõulud ja sünnipäevad perega olid korraga taas mu peas. See oli täiesti imeline kook ja ilmselgeslt ei piirdunud ma ainult ühe tükiga. Nii mu õunakook kui ka Kirju Koer olid justkui otse kodust tulnud. Aitäh sulle, Carmen, et sa seda kooki tegid!
Kokkuvõttes jäin ma selle päevaga rahule.
Lõpetuseks pilte (ükski pilt pole kahjuks minu tehtud ehk tänud Isabellele, Ylvale ja Carmenile)
Kommentaarid
Postita kommentaar