Otse põhisisu juurde

Tähelepanekuid vol. 2

Kaks kuud Belgias on täis saanud.

Kas aeg on läinud kiiresti? Nii ja naa, vahel see just kui lendaks, aga vahel on tunne, et nooo jumal küll, millal see suvi lõpuks tuleb. Tegelikult on chill ja lahe :)

Tähelepanekuid ja erinevusi

1) Prügi sorteerimine
Prügi sorteerimisele pööratakse ikka palju rohkem tähelepanu kui Eestis. Ma usun, et raske on leida peret, kes seda ei teeks. Koolis sorteeritakse prügi, kaubanduskeskustes on prügi jaoks erinevad prügikastid jne. Prügi sorteerimine on oluline.

2) Kiirteede valgustus
Mulle tundub, et kõik kiirteed on siin täies ulatuses valgustatud, sest siiani pole ma küll näinud, et ei oleks. Kiirteed on tänavavalgustuslampe täis.

3) Inimesed ei saa aru, kui külm on.
Nüüdseks on inimeste selga ilmunud ka talvejoped, aga vahepeal kui oli kolm kraadi, olid neil lihtsalt õhukesed teksatagid ja salligi polnud kaelas. Teoorias ja loogika järgi peaksin olema mina see, kellel pole külm ja kes on harjunud. Hea nali, see on täpselt vastupidi. Ma olen kõige suurem külmavares. Ma ei saa aru, kuidas nad ei saa aru, et külm on. Eile, kui oli umbes seitse kraadi, nägin meest, kes kõndis tänaval lühikeste pükste ja sandaalidega. No andke andeks, aga tegemist on siiski oktoobri lõpuga ja mitte just erakordselt sooja oktoobri lõpuga. Võib-olla on asi selles, et ma kardan alati, et läheb väga külmaks ja ma tean kui külmaks võib minna.

4) Ülekannete tegemiseks minnakse tihti panka
Väga tihti on see, et kui tehakse pangaülekannet, siis minnakse selleks panka kohale ja tehakse seal automaadis. Internetipank on neil ka, aga ju see siis pole nii populaarne.

5)Teretamine
Siin mängib suurt rolli ka see, et ma elan maal, aga kõiki, kes vastu tulevad, teretatakse, olenemata sellest, kas ollakse tuttavad või ei.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Ujulas

Otsustasin siis täna hommikul, et kuna ma siin eriti spordiga tegelenud ei ole, siis lähen otsin ujula üles ja lähen ujuma. Nii, algus oli hea. Kõndisin pool tundi ujulani, leidsin ujula, pileti sain ka täiesti iseseivalt prantsuse keeles ostetud ja lisaks sai ka veidi pikem vestlus piletimüüjaga peetud (no loomulikult prantsuse keeles). Jõudsin siis basseini juurde ja seal oli lihtsalt nii palju inimesi, nii nii palju. Peaaegu kõik olid sinna tulnud lastega ja lapsi oli ikka väga palju. Ma arvan, et ma olin vist peaaegu, et ainus, kes sinna koos lapsega ei tulnud. Ma siiski korra pean veel ütlema, et neid lapsi oli väga-väga palju. Ujulasse minnes mõtlesin, et saan rahulikult ujuda, sest palju seal neid inimesi pühapäeva hommikul kell üheksa ikka olla saab. Ikka saab küll. Rahulikult ujumisest ei tulnud küll midagi välja. Seal mingeid eraldi ujumisradu eraldatud ei olnud. Oligi lihtsalt bassein, 25 meetrit pikk. Mida need täiskasvanud ja lapsed siis seal tegid? Oli nei...

Pakid Eestist

Kirjeldamatu rõõm. Nii hea on saada Kalevi kommi, MARTSIPANI ja kõike muud. Täna saabunud pakk tegi ka uue kiirusrekordi - 4 päeva. Pole paha. Püüdsin seda sada aastat avada ja lõpuks sain lahti. Piparkoogid, jõulukink, kommid, MARTSIPAN, normaalne hambapasta, jõulukaart - I M E L I N E. Iga pakk, mis ma saanud olen on alati nii hästi ajastatud olnud. Pakk tuleb just siis, kui ma seda kõige rohkem vajan, just siis, kui ma olen vahel (jah vahel ikka küll) jõudnud järeldusele, et kodust nii kaugel olla on ikka päris nõme. Nagu jah, saan keele selgeks ja uusi kogemusi ja võibolla saan aru, kes ma üldse selline olen, aga miks see kõik peab nii pagana raske vahepeal olema. Miks ma ei saa aru sellest, mida ja kuidas mu hostema mõtleb??? No ei jõua kohale lihtsalt. Aaah kui kõrini on mul nendest võileibadest, mida nad kogu aeg söövad ja see liha õhtusöögil maitseb alati täpselt samamoodi. Reedeti on muideks pasta ja kujutage nüüd ette, et ootan siis seda pastat (lõpuks ometi mitte s...

Nagu unenäos

Minu koolis käib üks vahetusõpilane. Ta käib minuga samas klassis. Ta on 16-aastane. Küsisin ta käest, kauaks ta siia jääb. Ta vastas, et juuni lõpuni. Vau, olla 16-aastasena üksi võõras riigis, suhelda keeles, mida ta väga hästi ei oska, elada koos inimestega, keda ta väga ei tunne. Kust ta küll selle julguse võtab? Miks ta üldse seda teeb? See ei saa ju lihtne olla, või saab? Aga samas on see ju nii põnev, nii lahe. Oh, ma tahaks ka. Ma tahaks ka, et mul see julgus oleks. Oot-oot, aga see olengi ju mina. See olengi ju mina, kes on 16-aastasena üksi võõras riigis, suhtleb keeles, mida ta väga hästi ei oska, elab koos inimestega, keda ta väga ei tunne. Kust ma küll selle julguse võtan? Ma tõesti ei tea. Küll aga on see tõesti nii põnev ja nii lahe. Vahepeal on mul selline tunne justkui vaataks ennast kõrvalt, sest ikka kohe üldse ei jõua kohale, et see olengi mina. See kõik tundub nagu unenägu. Mina olengi Belgias. Mina suhtlen inimestega prantsuse keeles. Mina käin Belgias koolis. ...