Otse põhisisu juurde

Busside jamad

Kui ma alguses mõtlesin, et bussid käivad siin üsna täpselt, siis nüüd pean küll oma mõtted selles vallas tagasi võtma.

EI, BUSSID EI KÄI TÄPSELT.
Vähemalt siis mitte kui mina bussiga kuhugi minema pean.

Üsna tihti lähen ma jala pärast kooli koju. Viimasel ajal on ilmad ilusad ja küllaltki soojad, nii et see 30-minutiline jalutuskäik on täpselt see, mida ma vajan. Vahel tahaks aga siiski ka bussiga tagasi minna, aga iga kord, kui ma tahan bussiga minna, siis jääb buss hiljaks. Täna jäi näiteks 25 minutit. Ärge nüüd minust valesti aru saage eks ole. Loomulikult mulle meeldib vihmaga lageda taeva all bussi oodata. Kellele siis ei meeldiks? Koolist saan ma tagasi vaid ühe selle kindla bussiga, nii et valikuid on kaks. Kas lähed jala, või ootad. Seega tavaliselt valin ma jalutamise. Muide siis kui mu host-õde bussiga koju tuleb, siis tuleb buss alati täpselt.

Vahel juhtub aga nii, et bussi üldse ei tule.
Põhimõtteliselt on mul kaks bussipeatust. Üks on hästi lähedal, aga teine umbes 20-minutilise jalutuskäigu kaugusel (see tegelikult pole ka palju). Lähemast peatusest läheb buss umbes viis korda päevas, kaugemalt iga poole tunni tagant. Ootasime siis host-emaga seal lähemas peatuses bussi, aga mida ei ole, on buss. No super! Poole tunni pärast andsime alla ja läksime sealt minema.

Veel "toredaid" seiku.
Ootasin pärast kooli bussi. Kui buss lõpuks kohale jõudis, siis tahtis sinna peale ikka väga palju inimesi minna. Sisuliselt oleksid nad kõik sinna väga hästi isegi ära mahtunud, okei jah oleks veidi kitsas olnud. Aga siis otsustas bussijuht, et ta paneb uksed kinni ja rohkem inimesi peale ei lase, sest buss täis (sinna oleks mahtunud vabalt veel inimesi). Kümmekond inimest jäid sinna ukse ette seisma kaasaarvatud mina. Õhtul kuulsin host-õe käest, et tegu pidi olema mingi eriliselt kurja bussijuhiga. Väidetavalt pidi ta olema aga ainus kuri bussijuht.

Okei ega ma tegelikult väga palju vinguda ei taha selle kõige üle, sest jalutamine on kasulik. Kuidas siis veel kõik need vahvlid, mis ma päeva jooksul söön, ära kulutada?


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Põrgulik kehaline

Kuni siiani on meil kehalises erinevad spordialad olnud ja ise valisid, mida teed. Nüüd on aga triatloniks valmistumine ehk kehalises tuleb n-ö lõpueksamina triatlon läbida. Küll väiksemas mõõdus, aga siiski: 400m ujumist 8km rattaga 2km jooksmist Kehalised näevad välja nüüd nii, et kõigepealt pead sa ju kuidagi tundi kohale jõudma, sest võimla ja ujula on linnakese teises otsas. Kavalad belglased oskvad seda kõike muidugi oma huvides ära kasutada. Nimelt läheme me nüüd kehalisse rattaga jala käimise asemel. Aga arvake ära nende rataste seisukorda. Kummid lössid jne. Käikudest võisid ainult unistada. Lisaks kõigile on ju sul ka kehalise kott, kus kõik su vahetusriided jne. Seega, kiiver pähe, sada pampu kaenlasse ja palveta, et sa kraavi ei sõidaks kogu selle koormaga või et su ratas poolel teel otsi ei annaks. Jõuad elusalt kohale, siis vahetad riided ja veel mõned tempokad kilomeetrid rattaga. Seejärel jooksma. Ja lõpuks see minu "lemmik" osa ehk ujumine. Ma ausal...

Walibi

Eile käisime YFU vahetusõpilastega Walibis. Walibi on lõbustuspark, mis asub Brüsseli lähedal.  Nii tore oli jälle kõiki näha. Kuna mina olen selline natuke arg, siis väga nendel "hulludel" asjadel ei käinud. Siiski sai mõni eneseületus tehtud, sest millal siis veel kui mitte oma vahetusaastal.  Tegelikult kirjutada väga midagi ei olegi, nautige seekord parem pilte.  Rootslase ja leedukaga Eestlased, rootslased, soomlane ja leedukas

Esimene koolipäev

Noniii Lõpuks sain siis mina ka kooli. Ma tegelikult juba nii-nii ootasin seda, sest ausalt öeldes oli juba veidi igavaks läinud. Hommikul läksin koos host-õega kooli. Tema läks tundidesse ja mina pidin direktori juurde minema. Host-õde siis näitas, et vot seal on direktori kabinet ja ütles, et mine ja kõndis ära. No siis oli küll hetkeks, et OOT-OOT,  MIS ASJAAAA??? KUHU??? MINA??? AAAH; MIS TOIMUB??? Õnneks need emotsioonid möödusid ruttu ja pärast tegelikult närvis polnudki. Direktori käest sain siis teada, mis klassis ma olen. Sain ka oma tunniplaani. Kuna mul oli esimese tunnini veel veits aega, siis pidin raamatukogus ootama. Seal kohtusin ka teiste vahetusõpilastega, kes minuga samas koolis hakkavad käima. Kõiki vist pole aga siiani näinud, sest neid on seal päris mitu (siiski olen üsna kindel, et neid on alla kümne ikka). Ja siis pidin minema oma esimesse tundi, milleks oli inglise keel (jumal tänatud, vähemalt sain aru, mis toimus). Seisin klassi ukse taga koo...