Küsimused ja vastused

1) Kuidas mul läheb?
-Kõige raskem küsimus üldse, sest sellele pole võimalik lühidalt vastata. Üldiselt ma ütleks, et hästi ja viimasel ajal järjest paremini ja üleüldse on mul selline tunne, et nüüd hakkavad asjad palju paremini minema. Need lõputud jõulud on lõpuks läbi ja olen kõige sellega nüüd LÕPUKS ära harjunud.

2) Kuidas mul koolis läheb?
-Ee hästi ilmselt. Noh tunnistuse järgi võib arvata, et õpetajad on minuga rahul. Vahel olen ma kooli olemasolule täitsa tänulik, sest kust ma muidu sõpru leiaks, aga eks vahel viskab veidi üle ka, sest nii kui nii pean ma selle kõik ju uuesti tegema. Lisaks sellel lõputööl ma ka mõtet ei näe, sest nüüd ma saan oma elus kaks gümnaasiumi uurimustööd teha, kuna Eestis tuleb see ju ka ära teha.

3) Kellega kõige rohkem eestlastest suhtled?
-Oma perega ja teiste eestlastega, kes Belgias vahetusõpilased (pole vist päevagi, kus meie grupi chatis aktiivsust poleks). Sõpradest suhtlen rohkem veel Carmeni, Caro ja Liinaga ja paar korda olen Sigridi, Marja ja Krissuga ka rääkinud.

4) Mida Eestist igatsed?
-Sellest tuleb veel eraldi postitus. Ma luban.

5) Kas sa tunned, et sa oled Belgia kultuuri omaks võtnud?
-Kui vahvlite söömisest rääkida, siis küll. Aga tegelikult nagu nii ja naa. Mul ei ole otseselt mingeid probleeme sellega ja vahepeal ma täitsa sobin siia, aga on ka neid hetki, kus ma lihtsalt ei saa aru, miks nad nii teevad. Miks nad seal koolis nii palju õpivad, kui neil praktiliselt polegi midagi õppida ja miks on kool neile nii tähtis??? Näiteid on muidugi veel. Isegi nõude pesemine käib teistmoodi (ja asi pole seekord ainult minu hostperes). Samas jalanõudega toas käimise kombe olen kenasti üle võtnud, kuigi ka see häiris mind algul meeletult. No kuidas sa istud diivanil saapad jalas ja vaatad mugavalt telekat??? Imelik ju???

6) Palju sa kirju/kaarte saatnud oled?
-Oi, palju. Ma arvan, et ma olen oma pere ja sõprade postkastid korralikult ära ummistanud ja plaanis on jätkata.

7) Kuidas koduigatsusega on?
-Eks see ikka on olemas ja vaevalt, et see kuhugi kaob, aga samas on seda oluliselt vähem kui alguses. Hakkan ennast ka siin järjest paremini tundma ja lõppude lõpuks olen ma vähem kui kuue kuu pärast Eestis tagasi. Kusjuures on mul olemas reaalne nimekiri kõigest sellest, mida ma tagasi olles teha tahan. Olgu selleks siis kas või vanalinnas jalutamine või hoopiski midagi muud.

8) Kuidas keelega on?
-Igapäevaste vestlustega pole absoluutselt probleemi. Aga keeruliseks läheb siis, kui mu ette satuvad keerukamad sõnad. Siiski lause mõttest saan aru ja seetõttu olen ma laisk ja ei viitsi neid uusi sõnu ära tõlkida. Ehk ma tõesti peaksin ennast kokku võtma ja uued sõnad ära õppima, sest muidu ma lahkungi siit sama targas seisus, kui ma praegu olen ja seda ma natuke kardan. Peaks praegust olukorda ära kasutama ju.

9) Mõni naljakas keeleapsakas???
-Natuke piinlik on meenutada tegelikult. Enamasti on need apskad jäänud siiski kuhugi septembri ja oktoobri kanti, aga novembris oli ka ikka paar "paremat" hetke.
Seisan siis klassivennaga bussipeatuses ja ootame bussi. Räägib mulle, et ta läheb järgmine aasta Hollandisse ülikooli. Mina vastan selle peale, et oo lahe, kuidas läks??? Mina sain nimelt aru, et ta käis vaheajal Hollandis reisil. Ausalt öeldes, on ta kõige kiiremini rääkiv inimene, keda ma tean ja ainus sõna, mis ma ta jutust aru sain oli Holland ja ülejäänu leiutasin ise juurde.
Mängisime vahetunnis klassiõdedega kaarte ja pidin kaardipakist endale pealmise kaardi võtma. Mina sain aru, et ma pean kogu selle paki üles võtma ja nii krabasin endale kõik kaardid laua pealt.
Selliseid olukordi on muidugi veel palju olnud.


10) Mis on kõige toredamad hetked, mis siiani olnud on?
-Kindlasti märgiks ära Saint-Nicolas' tähistamise koolis. Seltskond oli MEGA. YFU aasta alguse seminar oli ka päris hea (jällegi hea seltskond). See hetk, kui ma Carmenit (teine võp Valloonias) aasta alguse seminaril nägin (esimene nädal oli ikka pagana raske). See hetk, kui ma esimese paki Eestist sain. See hetk, kui sõbrad mind esimest korda kuhugi kutsusid. Kõik need hetked, kui keegi klassikaaslastest kirjutab mulle FB-sse lihtsalt selleks, et küsida, kuidas mul läheb. Ükskord sooviti mulle häid jõule lausa eesti keeles, sest ta oli viitsinud selle välja uurida. Alati on megatore käia teiste vahetusõpilastega Belgiat avastamas.
Neid toredaid hetki on raudselt väga-väga palju veel ees.


11) Kuidas hostperega läheb?
-Paremini. Okei on. Väga tegelikult ei oskagi sellele hinnangut anda. Üldiselt mulle tundub, et tänu mingile maailmaimele on mul lõpuks õnnestunud ära teenida hostema usaldus. Aga siis läheb paar tundi mööda ja mul tunne, et sellisest asjast võin ma küll ainult unistada ja meie arvamused ei ühti ka kunagi. Hostõega on mul head suhted. Meist ei saa küll ilmselt neid suuri südamesõpru, aga me saame hästi läbi ja ta on mind viimasel ajal ikka väga palju aidanud

13) Kas sa oled oma otsusega rahul, et aasta Belgias oled?
-Jah, seda küll. Isegi, kui see pole alati kerge, siis see on seda väärt.