Laupäeval sain taas kokku oma armsate eestlastega ja ette võtsime Mecheleni. Mechelen on Merilini kodulinn.
Kõigepealt käisime linnas ringi. Minu päeva tipphetk oli see, kui leidsime vene toidupoe.
Üks sõna-KOHUKESED!!!
Rohkem vist polegi vaja seletada.
Tegelikult veetsime seal umbes pool tundi riiulite vahel ringi kõndides ja (vähemalt mina küll) rõõmust kilgates. Leitud sai kali, boršš, must leib (milles ma siiski pettusin, sest maitse jättis soovida), pelmeenid, Maša ja Karu kommid jne jne.
Järgmisel hommikul oli nii hea üles tõusta, minna külmkapi juurde ja võtta sealt kohuke.
Esmaspäeval võtsin ühe kohukese kooli kaasa ka, aga belglased minu vaimustust selles osas ei jaganud. Lisaks jäi neile arusaamatuks, kuidas ma kahe päeva jooksul 10 kohukest ära sõin (mida ei olegi ju nii palju).
Hiljem läksime Merilini poole ja vaatasime tippmodelle. Millegipärast on nii, et nii mul kui ka Carmenil on kodus selle vaatamisega raskusi, sest internetikiirus lihtsalt ei ole piisav. Tuleb välja, et Flandrias on siis parem internet.
Kogu see päev oli lihtsalt mega. Ma pole ammu ühe päeva jooksul nii palju naernud. Olgu see siis sellepärast, et meie huumor langes kohati tagasi algklasside tasemele või sellepärast, et laulsime bussi oodates Anne Veski või Kihnu Virve laule.
Piltide eest võib tänada Carmenit.
Kõigepealt käisime linnas ringi. Minu päeva tipphetk oli see, kui leidsime vene toidupoe.
Üks sõna-KOHUKESED!!!
Rohkem vist polegi vaja seletada.
Tegelikult veetsime seal umbes pool tundi riiulite vahel ringi kõndides ja (vähemalt mina küll) rõõmust kilgates. Leitud sai kali, boršš, must leib (milles ma siiski pettusin, sest maitse jättis soovida), pelmeenid, Maša ja Karu kommid jne jne.
Järgmisel hommikul oli nii hea üles tõusta, minna külmkapi juurde ja võtta sealt kohuke.
Esmaspäeval võtsin ühe kohukese kooli kaasa ka, aga belglased minu vaimustust selles osas ei jaganud. Lisaks jäi neile arusaamatuks, kuidas ma kahe päeva jooksul 10 kohukest ära sõin (mida ei olegi ju nii palju).
Hiljem läksime Merilini poole ja vaatasime tippmodelle. Millegipärast on nii, et nii mul kui ka Carmenil on kodus selle vaatamisega raskusi, sest internetikiirus lihtsalt ei ole piisav. Tuleb välja, et Flandrias on siis parem internet.
Kogu see päev oli lihtsalt mega. Ma pole ammu ühe päeva jooksul nii palju naernud. Olgu see siis sellepärast, et meie huumor langes kohati tagasi algklasside tasemele või sellepärast, et laulsime bussi oodates Anne Veski või Kihnu Virve laule.
Piltide eest võib tänada Carmenit.
 |
| Vene poes: boršš ja kohukesed |
 |
| Carmen ja Merilin |
 |
| Kes tippmodelle vaatavad, siis mõistavad |
Kommentaarid
Postita kommentaar