Otse põhisisu juurde

No ei saa minust seda kassiinimest

Nagu ma kunagi alguses siia kirjutasin, siis minu hostperes on ka kass.
Ma olen alati olnud pigem koerainimene ja siin olen ma sellele kinnitust saanud.

Aga nüüd selle kassi juurde.

Tema nimi on Yal. Palun ärge küsige, kust kohast selline nimi tuleb. See ei ole mingi tüüpiline belgia kasside nimi ja ma pole siiani pihta saanud, miks tal selline nimi on. Igatahes on tal nimeks Yal ja ta on täiesti täiesti üleni must.
Kusjuures alguses iga kord, kui ma teda kaugelt vaatasin, siis ma olin surmkindel, et tegu on mu koeraga. Ainult pikk saba oli eksitav (mul on nimelt musta värvi prantsuse buldog).  Paraku pidin ma aga iga kord pettuma, sest üleöö see kass mu koeraks ei ole veel siiani muutunud.

Põhiline vaidlusteema õhtusöögi lauas on see, et kas kass on paks või ei ole. Hostõde peaaegu keeldub talle süüa andmast, aga hostema toidaks teda kõige hea ja paremaga.
Minu isiklik arvamus on, et sellel kassil on kohutavalt petlik kohev karv.

Ma olen üsna kindel, et poole (kui mitte rohkem) oma toidulauast hangib see kass vabast loodusest ehk hiired ja linnud jne.


Emme, jäta nüüd järgmine lõik vahele, kui sa õudusunenägusid ei taha näha.


On ilus laupäeva hommik ja ma olen lõpuks otsustanud oma voodist välja ronida ja lähen alla.
Koridoris on põrandal aga surnud hiir (emme, juhul kui sa seda lõiku ikkagi ei jätnud vahele, siis kõiges selles, mis puudutab hiiri, olen ma sinusse).
Aaargh, mul käisid külmavärinad üle kere.
Andeke andeks, aga majakaaslane, kes urnud hiiri koju toob, pole just mu lemmik. Kuigi ma saan aru, et ta on ju kass ja see on normaalne.
Järeldus - pagan ma olen ikka ilge linnatibi noh.

Juhtum vol. 2

Seekord toimus rünnak öösel.
Magan jumala rahulikult ja siis mu uks kriuksub ja avaneb.
Must saatan sisenes.
Järgmisel hetkel hüppas ta mu voodisse ja TÕMBAS SABAGA ÜLE NÄO.
Pole vist vaja mainidagi minu reaktsioonikiirust ja seda, kui kiiresti see kass mu toast väljus.
Palun lihtsalt mõelge korra sellele, kui ta oleks mingi järgmise surnud hiire mulle padja peale sokutanud.
Edaspidi olen igal õhtul tegelenud väikest viisi ukse blokeerimisega.
Lihtsalt, et kindel olla.


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Walibi

Eile käisime YFU vahetusõpilastega Walibis. Walibi on lõbustuspark, mis asub Brüsseli lähedal.  Nii tore oli jälle kõiki näha. Kuna mina olen selline natuke arg, siis väga nendel "hulludel" asjadel ei käinud. Siiski sai mõni eneseületus tehtud, sest millal siis veel kui mitte oma vahetusaastal.  Tegelikult kirjutada väga midagi ei olegi, nautige seekord parem pilte.  Rootslase ja leedukaga Eestlased, rootslased, soomlane ja leedukas

Follow-up

Laupäeval toimus Namuris YFU kokkusaamine ehk Follow-up. Ürituse eesmärgiks oli rääkida, kuidas meil läheb ja nii. Kõik see värk algas minu jaoks laupäeva kohta natuke vara. Namuri rongijaamas pidin olema 9.20 ja selleks, et sinna jõuda ärkasin 5.30. Samas ärkasin ma pool suve 4.30, et tööle jõuda, nii et sellega võrreldes pole 5.30 ärkamine veel midagi erilist. Meid jagati kahte gruppi ja vabatahtlikud küsisid erinevaid küsimusi. Nt kui saaksid midagi hostpere juures muuta, siis mida sa muudaksid või mis ainetes sul koolis kõige paremini läheb ja muud sellist. Minule jäi paraku ikka väga selline mulje, et kõik see oli tehtud kiirustades ja ega erilist aega nagu oma probleemidest rääkida ei olnud ja lahenduste leidmisest ei oldud ka väga huvitatud. Okei võibolla ma teen nüüd natuke liiga neile, sest tegelikult pakuti küll, et ...

Eile Liège, täna Amsterdam

Brüsselist korjasin ma end aga juba järgmisel hommikul kokku ning põrutasin rongiga Liège'i poole, kuhu jään veidi kauemaks. Otsisin oma ööbimiskoha üles ja kondasin niisama ringi. Üritasin meelde tuletada, kust kuidas kuhu sai, kuid linnast rongijaama läksin ikkagi suure ringiga. Naljakas, et varem teadsin täpselt, kust väiksest tänavast minna, et õigesse kohta välja jõuda, aga nüüd olen veidi roostes selle koha pealt. Täna ootas mind ees aga Holland oma võluva Amsterdamiga. Kuna läksin hommikul ja õhtul tulin tagasi, siis tegelikult pikalt aega ei olnudki. Võtsin ette kaasaegse kunsti muuseumi, kus veel käinud ei olnud ning ülejäänud aja jalutasin mööda linna ringi. Amsterdam on kindlasti üks mu lemmiklinnadest, mis sest et ma seal igal sammul jalgratta alla jään. PS! Vahepeal jõudsin ka selle ära otsustada, et laupäeval sõidan Saksamaale :) Bisous ja järgmise korrani