Otse põhisisu juurde

Reegleid koolist

Minu kool on katoliiklik, aga katoliiklikusega on seal küll vähe kokkupuudet. Igas klassis on seina peal rist ja sellega see asi on seni piirdunud.

Reegleid on aga igasuguseid ja päevikusse on need kõik kirja pandud.  Mõned neist on minu meelest natuke mõttetud ja ma ei saa alati nende mõttest aru.

1) Sa ei tule kooli väärtuslike asjadega ega ei võta kaasa palju raha.
2) Kui sa jääd hiljaks, siis sa lähed kõigepealt selle inimese juurde, kes sinu lennu inmeste eest vastutab (éducatrice), räägid talle, miks sa hiljaks jäid. Siis ta märgib su päevikusse, et sa põhjendasid ära ja alles siis võid sa tundi minna, kus sa pead uuesti oma päevikut näitama.
Minu meelest suhtutakse sellesse vabamalt, kui kirjutatakse, aga siiski on see päris hea motivatsioon, et mitte hiljaks jääda. Kes tahaks seda teekonda läbi teha, et lihtsalt tundi minna?
3) Lõunapausil (50 min) ei või sa enne teatud kellaaega sööklast lahkuda (ma ei kujuta ette ka, miks see nii on).
4) Telefoni ei või kasutada (kusjuures seda üldiselt ei tehtagi ja kui tehakse, siis nähakse selle varjamisega vaeva, sest kui sa vahele jääd, siis see võetakse sult nädalaks ära).
5) Nätsu ei tohi närida (selle reegli pärast ei jäta keegi seda nätsu küll närimata).
6) Kõik ninarõngad ja sellised asjad on keelatud (päevikus on see sõnastatud nii: le piercing n'est pas accepté)
7) Päeva jooksul ei või kooli territooriumilt väljuda (isegi kui ma tahaks, siis kuhu ma läheks???? seal pole mitte midagi).
8) Kui lumi tuleb maha, siis on lubatud ainult sõbralikud mängud (seega lumasõda on vist keelatud).
9) Koolis on kahed trepid. Ühed on 3.-4. klassile ja teised siis 5.-6. klassile. Sellest sain ma teada eile. Pooled korrad olen sealt 3.-4. klasside omast käinud. Ehk seda reeglit väga ei järgita.
10) Vahetundides tuleb minna esimesele korrusele, kus on söökla ja kõik muud olulised asjad. Koolis on viis korrust ja teistel korrustel on viibimine keelatud (ja seda reeglit järgitakse!!!). Sellest, et sa võiksid vahetunnis klassis istuda ja süüa, võid sa küll ainult unistada.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Ujulas

Otsustasin siis täna hommikul, et kuna ma siin eriti spordiga tegelenud ei ole, siis lähen otsin ujula üles ja lähen ujuma. Nii, algus oli hea. Kõndisin pool tundi ujulani, leidsin ujula, pileti sain ka täiesti iseseivalt prantsuse keeles ostetud ja lisaks sai ka veidi pikem vestlus piletimüüjaga peetud (no loomulikult prantsuse keeles). Jõudsin siis basseini juurde ja seal oli lihtsalt nii palju inimesi, nii nii palju. Peaaegu kõik olid sinna tulnud lastega ja lapsi oli ikka väga palju. Ma arvan, et ma olin vist peaaegu, et ainus, kes sinna koos lapsega ei tulnud. Ma siiski korra pean veel ütlema, et neid lapsi oli väga-väga palju. Ujulasse minnes mõtlesin, et saan rahulikult ujuda, sest palju seal neid inimesi pühapäeva hommikul kell üheksa ikka olla saab. Ikka saab küll. Rahulikult ujumisest ei tulnud küll midagi välja. Seal mingeid eraldi ujumisradu eraldatud ei olnud. Oligi lihtsalt bassein, 25 meetrit pikk. Mida need täiskasvanud ja lapsed siis seal tegid? Oli nei...

Pakid Eestist

Kirjeldamatu rõõm. Nii hea on saada Kalevi kommi, MARTSIPANI ja kõike muud. Täna saabunud pakk tegi ka uue kiirusrekordi - 4 päeva. Pole paha. Püüdsin seda sada aastat avada ja lõpuks sain lahti. Piparkoogid, jõulukink, kommid, MARTSIPAN, normaalne hambapasta, jõulukaart - I M E L I N E. Iga pakk, mis ma saanud olen on alati nii hästi ajastatud olnud. Pakk tuleb just siis, kui ma seda kõige rohkem vajan, just siis, kui ma olen vahel (jah vahel ikka küll) jõudnud järeldusele, et kodust nii kaugel olla on ikka päris nõme. Nagu jah, saan keele selgeks ja uusi kogemusi ja võibolla saan aru, kes ma üldse selline olen, aga miks see kõik peab nii pagana raske vahepeal olema. Miks ma ei saa aru sellest, mida ja kuidas mu hostema mõtleb??? No ei jõua kohale lihtsalt. Aaah kui kõrini on mul nendest võileibadest, mida nad kogu aeg söövad ja see liha õhtusöögil maitseb alati täpselt samamoodi. Reedeti on muideks pasta ja kujutage nüüd ette, et ootan siis seda pastat (lõpuks ometi mitte s...

Nagu unenäos

Minu koolis käib üks vahetusõpilane. Ta käib minuga samas klassis. Ta on 16-aastane. Küsisin ta käest, kauaks ta siia jääb. Ta vastas, et juuni lõpuni. Vau, olla 16-aastasena üksi võõras riigis, suhelda keeles, mida ta väga hästi ei oska, elada koos inimestega, keda ta väga ei tunne. Kust ta küll selle julguse võtab? Miks ta üldse seda teeb? See ei saa ju lihtne olla, või saab? Aga samas on see ju nii põnev, nii lahe. Oh, ma tahaks ka. Ma tahaks ka, et mul see julgus oleks. Oot-oot, aga see olengi ju mina. See olengi ju mina, kes on 16-aastasena üksi võõras riigis, suhtleb keeles, mida ta väga hästi ei oska, elab koos inimestega, keda ta väga ei tunne. Kust ma küll selle julguse võtan? Ma tõesti ei tea. Küll aga on see tõesti nii põnev ja nii lahe. Vahepeal on mul selline tunne justkui vaataks ennast kõrvalt, sest ikka kohe üldse ei jõua kohale, et see olengi mina. See kõik tundub nagu unenägu. Mina olengi Belgias. Mina suhtlen inimestega prantsuse keeles. Mina käin Belgias koolis. ...