Kõndisin täna imelise päikeseloojangu saatel trenni, vaatasin ummikut kiirteel ja mõtlesin, et pagan kuidas mul ikka vedanud on.
Sellest pean teile siia ühe pildi ka panema, sest minu meelest kajastab see hästi seda siinset maaelu. Ühe pildi peal on kiirtee, sildid ja hobused ning natu-ńatuke ka roosakat päikeseloojangut (mis jäi seekord kahjuks pildist teisele poole).
Aga miks mul siis vedanud on ja miks mu elu ilus on?
Üleüldse on mul viimastel päevadel nii palju mõtteid peas ja suurem osa neist on seotud minu tulevikuga. Ma ei tea, kas mind mõjutab see, et kõik mu klassikaaslased endale järgmiseks aastaks ülikooli valivad või tahaksin ma lihtsalt teada saada, mida oma eluga peale hakata. Mul on nii hea meel, et ma siin olen. Tegelikult ma vahel (okei kogu aeg) imestan, et ma suutsin 23. augustil ikkagi ennast lennuki peale minema sundida. Ma ei teadnud, mis mind ees ootab ja juba esimesel õhtul saabusid nii mõnedki üllatused. Minult on nii palju küsitud, et miks. Tegelikult ma ei oskagi sellele vastata. Loomulikult keel ja kogemused ja samas ma teadsin, et kui ma ei teeks seda, siis ma jääks seda kahetsema. Osa minust ei suutnud leppida ka sellega, et edasi olekski lihtsalt keskkool ja ülikool ja siis töö. Ja siin ma nüüd olen, unistades suurematest väljakutsetest.
Mul on meeletult vedanud, et mul on see võimalus siin olla.
Mul on aasta, et proovida, mis saab, kui mu elu oleks hoopis teistsugune. Mis saab, kui Tallina asemel on minu ümber rohumaad ja bussist maha tulles lööb vastu see kodune sõnnikuhais??? Mul on aasta, et õppida oma eluga ise hakkama saama. Ei ole nii, et igat muret või rõõmu saaks kohe jagada kellegagi, kes mind mõistab. Kõik ei mõista mind ja selles on oma võlu, sest ma pean ise omadega hakkama saama. Ma pean ise oma otsuseid tegema. Ainult mina olen see, kes saab ennast aidata. Kuigi see võib kõlada karmilt, tekitab see hea tunde, sest ma saangi sellega hakkama. Ja just see hakkama saamine on minu jaoks üks nendest paljudest vahetusaasta võludest.
Jah, alati on tagasilööke. Eesotsas esitlevad ennast loomulikult need pagana võileivad. No ei lihtsalt. EI VÕILEIBADELE!!!! Kui ma Eestisse tagasi tulen, siis mina ei söö enam ühtegi võileiba.
Sellest pean teile siia ühe pildi ka panema, sest minu meelest kajastab see hästi seda siinset maaelu. Ühe pildi peal on kiirtee, sildid ja hobused ning natu-ńatuke ka roosakat päikeseloojangut (mis jäi seekord kahjuks pildist teisele poole).
Aga miks mul siis vedanud on ja miks mu elu ilus on?
Üleüldse on mul viimastel päevadel nii palju mõtteid peas ja suurem osa neist on seotud minu tulevikuga. Ma ei tea, kas mind mõjutab see, et kõik mu klassikaaslased endale järgmiseks aastaks ülikooli valivad või tahaksin ma lihtsalt teada saada, mida oma eluga peale hakata. Mul on nii hea meel, et ma siin olen. Tegelikult ma vahel (okei kogu aeg) imestan, et ma suutsin 23. augustil ikkagi ennast lennuki peale minema sundida. Ma ei teadnud, mis mind ees ootab ja juba esimesel õhtul saabusid nii mõnedki üllatused. Minult on nii palju küsitud, et miks. Tegelikult ma ei oskagi sellele vastata. Loomulikult keel ja kogemused ja samas ma teadsin, et kui ma ei teeks seda, siis ma jääks seda kahetsema. Osa minust ei suutnud leppida ka sellega, et edasi olekski lihtsalt keskkool ja ülikool ja siis töö. Ja siin ma nüüd olen, unistades suurematest väljakutsetest.
Mul on meeletult vedanud, et mul on see võimalus siin olla.
Mul on aasta, et proovida, mis saab, kui mu elu oleks hoopis teistsugune. Mis saab, kui Tallina asemel on minu ümber rohumaad ja bussist maha tulles lööb vastu see kodune sõnnikuhais??? Mul on aasta, et õppida oma eluga ise hakkama saama. Ei ole nii, et igat muret või rõõmu saaks kohe jagada kellegagi, kes mind mõistab. Kõik ei mõista mind ja selles on oma võlu, sest ma pean ise omadega hakkama saama. Ma pean ise oma otsuseid tegema. Ainult mina olen see, kes saab ennast aidata. Kuigi see võib kõlada karmilt, tekitab see hea tunde, sest ma saangi sellega hakkama. Ja just see hakkama saamine on minu jaoks üks nendest paljudest vahetusaasta võludest.
Jah, alati on tagasilööke. Eesotsas esitlevad ennast loomulikult need pagana võileivad. No ei lihtsalt. EI VÕILEIBADELE!!!! Kui ma Eestisse tagasi tulen, siis mina ei söö enam ühtegi võileiba.
Kommentaarid
Postita kommentaar