Seda postitust ma alustasin oktoobris ja nüüd on vist lõpuks kõik kirja saanud.
1) Pere ja sõbrad
Loogiline, või mis? See ilmselt ei vajagi pikemat seletamist.
2) Trennis käimine
Ma sain iga päev trennis käia. Erinevates trennides ja kõigi nende võimalusteni oli vaja vaid 10 minutit jala minna (siin ujulasse 30 min jala ja trenni 40 minutit).
3) Polnud vaja nii suurt planeerimist
Nüüd pean ma kõike sada aastat ette planeerima ja ei ole nii, et pärast kooli lähen veel kinno vms. See on juba natuke suurem ettevõtmine.
4) Kõik oli lähedal
Ma elasin Tallinnas. 20 minutit bussiga kesklinna ja palun sul on seal kõik olemas-kino, poed, imeline vanalinn, söögikohad. Mine, kuhu tahad.
5) Pangakaart töötas
Mu pangakaart töötas igal pool. Siin töötab mu pangakaart ainult poodides, mis on Liège'is või mõnes suuremas linnas. Mis iganes poes ma siin külas maksta tahaks (mitte, et siin midagi peale toidupoe oleks), saan ma seda teha ainult sularahas ja sularaha väljavõtmine maksab kusagil kolm eurot. Mitte, et see nüüd maailma lõpp oleks, aga miks ma pean maksma selle eest, et ma oma raha kasutada tahan. Aaa ja veel, minu Swedbanki internetipanga koodid ei tominud, nii et nad panid mu kaardi kinni. Mul on küll SEB panga kaart ka, mida ma põhiliselt kasutan, aga viimasel ajal kõik, mis seondub pankadega, ei mängi ikka üldse minu kasuks.
6) Oma kodu ja oma tuba
Tahaks lihtsalt minna oma tuppa, lamada oma suures voodis ja vaadata telekat. Oma kodu ei asenda ikka vist mitte miski.
7) Emma kohupiimakreemid ja Tere pudingud
Aaaaaaaaahhhhhhhhh. Issand mul hakkas praegu suu vett jooksma.
8) Kalevi kommid
Õnneks mulle aeg-ajalt saadetakse neid (aitäh emme), aga teate, rohkem oleks vaja nagu.
9) Koolitoit
Aitab nüüd küll nendest võileibadest lõunal. Palun mulle kastet ja kartulit või, no hästi, vähemalt suppigi.
10) Eesti (natuke must) huumor ja sarkasm
Sarkasmi kasutavad nad nii vähe ja võibolla tõesti see oli natuke halb komme, aga ma ise kasutasin seda varem ikka palju. Mustast huumorist nad ka alati aru ei saa ja sellest olen ma loobunud. Sarkasm ei ole veel täielikult kadunud, aga ettevaatust, kui te minuga räägite, siis ma ei pruugi seda enam mõista.
11) Mets
Siin piirkonnas, kus mina olen ei ole metsa. Lihtsalt ei ole ja kõik.
Issand, kui palju ma olen unistanud sellest, kuidas ma siis kui ma tagasi olen, kodu kõrvale metsa jalutama lähen. Veel parem-läheks isa juurde Taevaskojasse metsa ja istuks seal natuke ja kallistaks PUID!!!!
12) Tallinna vanalinn
Läheks ja jalutaks küll seal natuke. Käiks Toompeal ja läheks Patkulist ka läbi. Ei, tegelikult Patkulisse ei taha minna, sest sealt näeb Schnelli tiiki ja seda ma näha ei taha. Mul on vist mingi trauma nendest ümber Schnelli tiigi jooksudest, sest iga kord, kui ma seda tiiki näen, siis mul pulss tõuseb ja süda läheb pahaks. Järgmise jooksuni on mul aega vähem kui poolteist aastat.
13) Nõmme Sõõrikukohvik
Sõõrikute asemel on mul nüüd vahvlid, aga ma kohutavalt igatsen seda, kuidas ma seal vahel reedeti käisin ja siis veel pärast jala koju läksin ja talvel külmunud olin selleks ajaks, kui koju jõudsin (seda külma ma ilmselt väga ei igatse, sest +10 pole ka paha).
14) Turvatunne/kindlustunne
Ega ma loomulikult ei arva, et ma siin nüüd pidevas ohus olen, aga seda turvatunnet, mis mul kodus olles on, ma siit VEEL (loodetavasti varsti siiski leian) leidnud pole.
15) Eesti telekanalitest ja saadetest
Ei ole endiselt leidnud seda Belgia televisiooni võlu.
Vaatasin ükskord mingit viktoriini ja seal küsiti tõsimeeli inimese käest, et mitu minutit on kolmveerand tundi. No kuulge, vabandage väga, aga mida küsimust???? Õigesti vastamise eest sai raha ka. Hea meelega vaataks neid lõputuid ameerika sarju. Siin neid aga nii palju ei näidata (üldjuhul leian neid pigem flaami kanalitelt, kus nad õnneks pole neile peale lugenud).
Seda loetelu ma võiks veel ilmselt jätkatagi, aga las ta jääda. Mõnes mõttes igatsen ilmselt üldse oma elu tervikuna, aga ma tean, et kui ma tagasi tulen, siis ma jään igatsema kõike seda, mis mul praegu siin on. Seega peaks edasi nautima nii kaua, kuni veel saan.
1) Pere ja sõbrad
Loogiline, või mis? See ilmselt ei vajagi pikemat seletamist.
2) Trennis käimine
Ma sain iga päev trennis käia. Erinevates trennides ja kõigi nende võimalusteni oli vaja vaid 10 minutit jala minna (siin ujulasse 30 min jala ja trenni 40 minutit).
3) Polnud vaja nii suurt planeerimist
Nüüd pean ma kõike sada aastat ette planeerima ja ei ole nii, et pärast kooli lähen veel kinno vms. See on juba natuke suurem ettevõtmine.
4) Kõik oli lähedal
Ma elasin Tallinnas. 20 minutit bussiga kesklinna ja palun sul on seal kõik olemas-kino, poed, imeline vanalinn, söögikohad. Mine, kuhu tahad.
5) Pangakaart töötas
Mu pangakaart töötas igal pool. Siin töötab mu pangakaart ainult poodides, mis on Liège'is või mõnes suuremas linnas. Mis iganes poes ma siin külas maksta tahaks (mitte, et siin midagi peale toidupoe oleks), saan ma seda teha ainult sularahas ja sularaha väljavõtmine maksab kusagil kolm eurot. Mitte, et see nüüd maailma lõpp oleks, aga miks ma pean maksma selle eest, et ma oma raha kasutada tahan. Aaa ja veel, minu Swedbanki internetipanga koodid ei tominud, nii et nad panid mu kaardi kinni. Mul on küll SEB panga kaart ka, mida ma põhiliselt kasutan, aga viimasel ajal kõik, mis seondub pankadega, ei mängi ikka üldse minu kasuks.
6) Oma kodu ja oma tuba
Tahaks lihtsalt minna oma tuppa, lamada oma suures voodis ja vaadata telekat. Oma kodu ei asenda ikka vist mitte miski.
7) Emma kohupiimakreemid ja Tere pudingud
Aaaaaaaaahhhhhhhhh. Issand mul hakkas praegu suu vett jooksma.
8) Kalevi kommid
Õnneks mulle aeg-ajalt saadetakse neid (aitäh emme), aga teate, rohkem oleks vaja nagu.
9) Koolitoit
Aitab nüüd küll nendest võileibadest lõunal. Palun mulle kastet ja kartulit või, no hästi, vähemalt suppigi.
10) Eesti (natuke must) huumor ja sarkasm
Sarkasmi kasutavad nad nii vähe ja võibolla tõesti see oli natuke halb komme, aga ma ise kasutasin seda varem ikka palju. Mustast huumorist nad ka alati aru ei saa ja sellest olen ma loobunud. Sarkasm ei ole veel täielikult kadunud, aga ettevaatust, kui te minuga räägite, siis ma ei pruugi seda enam mõista.
11) Mets
Siin piirkonnas, kus mina olen ei ole metsa. Lihtsalt ei ole ja kõik.
Issand, kui palju ma olen unistanud sellest, kuidas ma siis kui ma tagasi olen, kodu kõrvale metsa jalutama lähen. Veel parem-läheks isa juurde Taevaskojasse metsa ja istuks seal natuke ja kallistaks PUID!!!!
12) Tallinna vanalinn
Läheks ja jalutaks küll seal natuke. Käiks Toompeal ja läheks Patkulist ka läbi. Ei, tegelikult Patkulisse ei taha minna, sest sealt näeb Schnelli tiiki ja seda ma näha ei taha. Mul on vist mingi trauma nendest ümber Schnelli tiigi jooksudest, sest iga kord, kui ma seda tiiki näen, siis mul pulss tõuseb ja süda läheb pahaks. Järgmise jooksuni on mul aega vähem kui poolteist aastat.
13) Nõmme Sõõrikukohvik
Sõõrikute asemel on mul nüüd vahvlid, aga ma kohutavalt igatsen seda, kuidas ma seal vahel reedeti käisin ja siis veel pärast jala koju läksin ja talvel külmunud olin selleks ajaks, kui koju jõudsin (seda külma ma ilmselt väga ei igatse, sest +10 pole ka paha).
14) Turvatunne/kindlustunne
Ega ma loomulikult ei arva, et ma siin nüüd pidevas ohus olen, aga seda turvatunnet, mis mul kodus olles on, ma siit VEEL (loodetavasti varsti siiski leian) leidnud pole.
15) Eesti telekanalitest ja saadetest
Ei ole endiselt leidnud seda Belgia televisiooni võlu.
Vaatasin ükskord mingit viktoriini ja seal küsiti tõsimeeli inimese käest, et mitu minutit on kolmveerand tundi. No kuulge, vabandage väga, aga mida küsimust???? Õigesti vastamise eest sai raha ka. Hea meelega vaataks neid lõputuid ameerika sarju. Siin neid aga nii palju ei näidata (üldjuhul leian neid pigem flaami kanalitelt, kus nad õnneks pole neile peale lugenud).
Seda loetelu ma võiks veel ilmselt jätkatagi, aga las ta jääda. Mõnes mõttes igatsen ilmselt üldse oma elu tervikuna, aga ma tean, et kui ma tagasi tulen, siis ma jään igatsema kõike seda, mis mul praegu siin on. Seega peaks edasi nautima nii kaua, kuni veel saan.
Kommentaarid
Postita kommentaar