Minu seiklused

Tegelikult on selline lugu, et ma jäin haigeks ja pool nädalavahetust veetsin 40 palavikus ja minu kõrval on hunnik ravimeid, mida ma võtma pean. Teiseks juhtus see, et hostpere ei kontrollinud palju gaasi on ja gaas sai otsa, mis tähendab, et pole ei kütet ega sooja vett. See tähendab aga omakorda, et ma olen ajutiselt ka oma elukohta pidanud vahetama, kuid esmaspäeval või teisipäeval peaksin tagasi saama. Nädalavahetustel belglased ei tööta ja gaasi ei saa. Kolmandaks on tüüpiline 21. sajandi probleem ehk mul tegelikult pole väga internetti, sest siin kus ma praegu olen, wifit ei ole. Laupäevaks oli mul telefoni pealt raha otsa saanud, seega polnud mul ka telefoni netti, rääkimata helistamise või sõnumite saatmise võimalusest. Õnneks mu hostõde lahendas selle probleemi ja läks minu eest poodi, nii et mul on teatud koguses internetti ning helistada ja sõnumeid saata saab ka. Hea uudis on aga see, et ma sain oma lõputöö peaaegu valmis. 3500 sõna prantsuse keeles (pidi tegelikult ro

Viimane hommik ja viimane päev. Külastasime Musée Grévini, mis on vahakujude muuseum. Üldiselt sama, mis Madame Tussauds Londonis. Üldiselt on mul Londoni omast parem mulje jäänud, kuid samas oli seal ka rohkem kuulsusi, keda ma tunnen. Prantsuse kuulsustest ma suurt midagi kahjuks ei tea. Tegelikult annaksin seumile siiski kiidusõnad, sest enamuse kujude puhul olid nad ikka päris head tööd teinud, kuigi nt Vladimir Putin ja Lady Gaga jäid ikka päris kaugele tegelikkusest. Külastus algas peegelsaalis valgus-showga. Pärast oli meil veel vaba aega ja siis oli aeg ära minna. Seda oli ikka meeletult kahju teha, sest nii head seltskonda ei saa iga päev kokku. Tagasi mõeldes võin ikka öelda, et väga mega reis oli!!! peegelsaal Lady Gaga Jääaeg Stromae Leidsin uue planeedi

Jätkub... 4. Päev Sõitsime metrooga (mulle kohutavalt meeldib metrooga sõita ja iga kord Brüsselis või mingis teises linnas olen õnnelik, kui saan juhust kasutada) Cité saarele. Paraku läks selle päevaga aga nii, et ilm oli kohutav. Seega külastasime Notre-Dame'i (ronisime tippu ka) ja pärast läksime tagasi hostelisse. Õhtul veel kogu grupiga välja, sest oli ju vimane õhtu. Vaade tipust Leia Eiffel Ilm oli halb ja pilti tegi Carmen Jätkub...

Jätkan. 3. Päev Louvre Taaskord sain veenduda, et see on hiiglaslik. Meil oli ka giidiga tuur, aga minu arvates jäi sellest väheks. Giid oli iseenesest täitsa tore. Ainult natuke palju rääkis iseendast. Näiteks tean ma, kus ta poeg elab, mitu tundi ta öösel magas ja mida ta hommikul sõi. See kõik oli muidugi väga tore, aga oleks võinud natue rohkem muuseumile keskenduda. Loomulikult sai nähtud kohustuslik "Mona Lisa" ja "Vénus de Milo". Hiljem saime püramiidi ees pilte teha ja siis läksime Hard Rock Cafésse sööma. Ajakavast olime veidi ees, nii et mõned mängud said ka keset tänavaid mängitud. Pärastlõunal kõlastasime Palais Garnier'd. See nägi totaalselt IMELINE välja. Giidi jutu peale ma seekord nii palju keskenduda ei suutnud, sest väsimus oli kohutav ja igale poole, kuhu ma maha istusin oleks ma magama jäänud. Sellegipoolest oli see IMEILUS!!! Õhtul oli meil vaba aeg ja pidime ise hostelisse tagasi minema. Meie suutsime oma grupiga hakata alguses val

Ma olen Pariisist tagasi ja võtan nüüd ette selle raske (see on tõesti raske) ülesande ja katsun selle kõik kirja ka panna. See on raske, sest teie jaoks on see lihtsalt nagu reis ikka, aga minu jaoks oli see hoopis midagi muud. Mul polnud kordagi selle reisi jooksul seda tunnet, et ma olengi nüüd reisil. See oli viis päeva koos imeliste inimestega. Aga need on parimad viis päeva siiani mu vahetusaasta jooksul. See on kindel. Tagasi tulla oli päris kurb ja raske. Seekord kirjutan ma päevade kaupa. Keda jutt ei huvita, võib lihtsalt piltide pealt õnnelikku mind, mu sõpru ja Pariisi vaadata. 1. Päev Äratus oli minu jaoks kell 5:30, et jõuda bussi peale ja minna Liège'i. Liège'is sain veel Carmeniga umbes tund aega oodata ja kohvikus istuda ja oodata. Lõpuks saime bussi (mu eesti keel halveneb, mõtlesin just paar minutit, et miks sõna "bussi" kahe "s"-iga kirjutatakse mitte ühega) peale ja sõit Pariisi võis alata. Peatusime veel ka Namuris ja Monsis, et üle

Otsustasin belglastele ka oma pakist saadud sisu jagada. Esiteks oli mul kohutav kiusatus neid šokeerida musta leivaga ja seda ma ka tegin. Neljapäeval olid mul lõunaks kaasas natuke teistsugused võileivad-musta leivaga. Teatavasti on mul nende lõputust võileibade söömisest pehmelt öeldes juba küllalt saanud. Oma tutvusringkonnast leidsin kaks julget, kes soostusid musta leiba proovima ja üllatus-üllatus, kummalegi ei meeldinud. Pidavat liiga imelik olema. Võimalik. Muuseas pidavat ka haisema, aga selle üle ma väga ei imesta, sest ma olen kuulnud, et mõne arvates haiseb ka kurk, nii et mis me siis veel mustast leivast räägime. Mina see-eest pole oma võileibu aga kunagi nii väga nautinud. Hoopis teine lugu on aga Kalevi kommidega. Need lähevad neile megalt peale. Juba päris mitu pakki olen neile sisse söötnud vabadel tundidel. Kalevi kommid on võitnud belglaste südame ja, emme, küsitakse, et millal sa jälle mulle neid kalevi komme saadad. Täna algas vaheaeg ja homme sõidan m

Tänase päeva kohta võib küll öelda, et no oli ikka üks hea päev ja seda ilma sarkasmita. Muidugi algas ta natuke valesti, sest nimelt sadas ja kooli jõudsin ma sellises olukorras, et mu juuksed lihtsalt tilkusid, nii et esimesed kaks tundi kulus kuivamiseks, aga muidu väga hea päev. Ja siis ma tulen koju ja pakk on kohale jõudnud!!!!!!!!! Aitäh!!!!!!