Minu seiklused

Eile käisime YFUkatega Saksamaal Kölnis. 8.30 saime Liège'is kokku ja sealt sõitsime kaks tundi bussiga Kölni. Käisime vaatamas Kölni katedraali, mis on ikka päris võimas küll. Ronisime treppidest ka tippu. Vau, ma mõtlesin, et need trepid ei saa kunagi otsa. Sa lihtsalt lähed ja lähed ja lähed ja kui kohale jõuad, siis on jalad krampis. Aga tippu ma jõudsin. Kui ma nüüd päris aus olen, siis ma ootasin ilusamat vaadet, aga mis seal ikka, tegelikult pole millegi üle vinguda. Pärast anti meile vaba aega, et minna sööma. Leidsime Carmeniga mingi pubi, kus sai nelja euro eest tomatisuppi. Muide tomatisupi peal oli hapukoore asemel vahukoor. Ma päris täpselt selle asja mõttest aru ei saanud, aga üllataval kombel see isegi sobis. Leidsime suure saiakeste poe ja hiljem ostsin pisikese kringli ka, aga päris fänni minust siiski ei saanud. Siis läksime jõuluturule ja saime YFU poolt ka glögi ja pärast oli veel vaba aega, et ringi vaadata ja siis juba bussiga tagasi. Päris sellist

Kes või mis see veel on? Saint-Nicolas on põhimõtteliselt jõuluvana, aga seda püha tähistatakse koolides väga suurelt ja vingelt. Minu koolis tähistasime kolmapäeval. Juba paar nädalat toimusid ettevalmistused ja kõik olid väga elevil. Kõik rhetod pidid endale muretsema tablier (ma ei oska seda kuidagi tõlkida, aga põhimõtteliselt on see selline kitlitaoline asi, mida nt arstid või teadlased laborites kannavad vms). Sinna peale joonistati ja sõbrad kirjutasid üksteisele armsaid sõnu, soove ja iseloomustusi. Ka minu tablier peale kogunes neid päris palju :) Kokkuvõte minu päevast, mis oli lihtsalt mega-mega äge. 7.45 jõudsin kohtumispaika, kust edasi läksime kõigi rhetodega (lõpuklassi õpilased) koos kooli. Tuletaksin veel ka meelde, et mu koolis on üheksa paralleelklassi ja igas klassis 30 õpilast ehk meid oli palju. Seljas oli kõigil kooli logoga pusa ning loomulikult tablier . Nii kui ma kohale jõudsin, tormati minu juurde, et mul sõna otseses mõttes nägu täis joonistada. Kõ

No vau ja ongi kolmas kuu täis saanud. See viimane kuu läks nüüd küll ruttu. Nagu juba peaaegu et traditsiooniks on saanud, siis veidike tähelepanekuid ja erinevusi. 1) Soolane ja magus koos See on täiesti normaalne, kui sa sööd soolast ja magusat koos. Oli siis ükskord jälle õhtusök ja taldrikul olid liha, kartulid ja magusad pirnid. Algul vaatasin küll, et no mis asi see siis nüüd toimub. Kokkuvõttes jätsin pirni söömise lihtsalt viimaseks, aga natuke naljakas oli ikkagi. 2) Majade välimus Kusagil 99% majadest on tehtud punastest või pruunidest tellistest ja see näeb täitsa nunnu välja, sest kõik majad näevad suhteliselt ühesugused välja. 3) Klaviatuur Kasutatakse AZER-klaviatuuri. Võite ette kujutada, kui segaduses ma olin, kui ma esimest korda koolis arvuti taha sattusin. 4) Poed suunavad sind palju ostma Kui sa lähed toidupoodi, siis sul on oluliselt raskem osta mingit asja ainult üks kui kümme. Nii paljud kaubad on mingi kümnestes pakkides. Lähen poodi, tahan osta Ma

Mäletate ehk veel, et ma kunagi lubasin teile pilte sellest kohast, kus ma elan. No siin nad siis nüüd (peaaegu) kolm kuud hiljem on :) Paraku olid kõik lehmad tol hetkel uttu tõmmanud ja hobused kaasa võtnud, aga pole hullu.

Selle kohta ütleksin, et lihtsalt üks suur nö klubipidu. Kui sa lähed Belgias peole: 1) Pane jalga jalanõud, millest sul pole kahju loobuda, isiklikult soovitaks kummikuid. Põrand lihtsalt ujub. Põhjus on selles, et kui inimesed on oma õlletopsi tühjaks joonud, siis see visatakse põrandale ja vahet pole, kas seal on veel midagi sees või ei ole. Õlu seguneb sopaga ja tulemus on suhteliselt rõve. 2) Väldi koristustiimi sattumist. Tegelikult on mul aga väga kahju nendest, kes seda kõike seal pärast koristama pidid. 3) Enne, kui sa peole lähed, siis maga korralikult. Pidu kestab hommikuni ja ära isegi mitte looda, et sa seal istuda saad. See ei huvita kedagi. 4) Väldi WC-d. See ei ole koht, kuhu sa minna tahaksid. 5) Ära võta kaasa mingit pusa või jakki. Seda ei lähe sul kindlasti vaja. Lähed T-särgiga ja siis jooksed autost ruttu sinna saali ja pärast tagasi tulles teed samamoodi. 6) Leiuta endale mingi isiklik väike hapnikuballoon vms. Olenemata sellest, et kõik uksed (rohkem ku

Lühidalt öeldes, enamike jaoks ebanormaalne. Enamike belglaste jaoks ei ole normaalne, kui sa lähed kuhugi jala, kui sul kulub sinna jõudmiseks rohkem kui viis minutit, ja lisaks kõigele, see veel meeldib sulle. No see lihtsalt ei mahu neile pähe. Koolist koju on mul jala 30 minutit. Hakkasin üks päev siis koju minema ja läksin ühest sõbrast mööda. Ta küsis, et kas ma lähen koju ja et kas ma bussiga ei lähegi. Vastasin, et seekord lähen jala. Siis ta küsis, et kaua sa koju kõnnid? Tema reaktsioon minu vastuse peale, et ma kõnnin 30 minutit oli küllaltki paljuütlev. JA SA LÄHED JALA??? Jah, mulle meeldib jalutada. Ma saan 30 minutit üksinda oma mõtetes ringi konnata ja pärast kooli on see just see, mida ma teha tahan. Mu hostpere oli alguses ka vist üsna kindel, et minuga pole päris kõik korras, sest mul polnud kõndimise vastu midagi ja käisingi lihtsalt üksi jalutamas, tihti ja pikalt. Nüüdseks on nad õnneks sellega ära harjunud :) Hostõde teeb vahel nalja, et tunnen ümbrus

Aitäh! Aitäh! Aitäh! Aitäh! Nii palju õnnesoove ja veel nii mitmes erinevas keeles pole ma vist kunagi saanud. Aitäh! Juba teisipäeval jõudis mulle Eestist pere poolt kohale pakk kingitusega. Aitäh! Sain endale kaamera, nii et nüüd on lootust ehk ka rohkem pilte näha. Hüvasti pildivaesed postitused!!! Lisaks saabus ka sünnipäevakaarte :) Aitäh! Hostperelt sain head Belgia šokolaadi :) Aitäh! Kõige suurem üllatus tabas mind aga täna koolis. Minu sõbrad olid teinud mulle kingituse. Nad kinkisid mulle advendikalendri, aga selle olid nad ise teinud. Seega iga päev detsembris saan ma avada ühe kingi. Ma olin nii liigutatud. Ma tunnen neid natuke üle kahe kuu ja seda poleks ma osanud uneski ette näha. Aitäh! Minu advendikalender     Minu advendikalender Aitäh, Kaisa!       Aitäh, emme!     Nüüd ma olen siis 17-aastane. Paraku on sellega koos saabunud aga ka nohu. Üks aevastav ja nuuskav, kuid sellegipoolest õnnelik, Helen

Asjad, millest ma veel kooliga seoses kirjutanud pole, aga võiks. Esimene asi, millest ma kirjutanud pole on hindamissüsteem. Igasugune viie palli süsteem unustage ära. Ega sa sisuliselt päris hinnet kui sellist ei saagi. Iga töö eest saad maksimumist teatud arv punkte. Nii ongi sinu "hindeks" näiteks 6/10 või 12/25 või mida iganes. Ka tunnistusele pannakse tulemused teisiti. Tunnistusel võib maksimum olla 100 või vahel isegi 150 punkti. Mina veel oma esimest tunnistust saanud ei ole. Vahetusõpilastele annab minu kool tunnistused vaid enne jõule ja juunis õppeaasta lõpus. Teised said tunnistuse kusagil oktoobri keskel. Millal on vaheajad? Novembri alguses nädal aega Jõuludel kaks nädalat Veebruari alguses nädal aega Märtsi lõpus/aprilli alguses (lihavõtete paiku) kaks nädalat Aga kadeduseks pole põhjust, sest suvevaheaeg on kaks kuud. Seega juunis kui te kõik seal Eestis päevitate, käin mina veel õnnelikult koolis ja mul on ka eksamid. Eksamid EKSAMID ON NII E

Reedel jõudsin ma ka lõpuks Brüsselis ära käia.   Kas mulle meeldis? Jah, muidugi mulle meeldis. Kuidas siis muidu?   Käisin seal koos teiste vahetusõpilastega. Alustuseks pidin Carmeniga Liege´i rongijaamas kokku saama, et sealt siis koos edasi minna. Carmeni rong jäi aga hiljaks nagu see viimasel ajal kipub olema. Teoorias oleksime me pidanud Brüsseli rongist maha jääma, aga õnneks see nii ei läinud. Jooksime täiega ja üks mees hoidis rongi kinni, et kõik peale jõuaksid (nii need rongid hiljaks jäävadki ju).   Brüsselis oli meie giidiks rootslane Ylva, tänu kellele me need kesklinna vaatamisväärsused üles leidsime.   Ma nägin Manneken Pisi, Grand Place´i ja palju muud. Nähtud sai ka Jeanneke Pis ehk Manneken Pisi naisversioon, mis kahjuks nii tuntud pole.   Kõige raskemaks ülesandeks oli ilmselt mõistlike hindadega toidukoha leidmine, kust leiaks midagi muud lisaks friikatele ja vahvlitele. Toidukoha me leidsime, aga mõistlik hind jääb igaühe enda otsustada. 12

Küsitakse, et kust ma pärit olen ja vastan, et Eestist. Umbes pooltel kordadel teavad inimesed, kus Eesti on ja suudavad seda isegi kaardi peal ette kujutada. Mõni teab ka pealinna, aga seda juhtub harva. Vahel vastatakse, et oo ma olen Lätis käinud ja Riia on imeline linn. Sellisel juhul ma ei oska nagu midagi vastata, sest mind ei häiri see, et ta mulle Lätist räägib, aga no mida ma vastama peaks. Järgmisel korral tuled siis Eestisse? Ja siis on veel see, et inimestele ei jää meelde, et sa oled Eestist. Automaatselt muudetakse see Lätiks või Leeduks. Näteks üks mu õpetajatest küsis mult oktoobri algul, et kas Lätis on mägesid. On muidugi ka võimalus, et ta huvituski just Lätist või planeeris sinna reisi või mida iganes, aga see võimalus tundub mulle küllaltki ebatõenäoline. Isegi mu hostema ajas esimesel kuul kogu aeg sassi ja pakkus, et ma olen Lätist. Jumal tänatud, et ma nii õrna hingega pole, et ma selle peale kohutavalt hingepõhjani solvuks. Aga on ka teine pool kordade

Eile käisin Carmeni ja Meriliniga (teised vahetusõpilased Belgias) Antwerpenis, mis on linn Belgia põhjaosas. Et sinna jõuda tuli mul läbida pool Belgiat ja vahetada ka ronge. Nii minnes kui ka tulles jäid rongid hiljaks ja Antwerpenisse ja koju tagasi jõudsin plaanitust hiljem. Edaspidi siis tean, et kümme minutit pole ümberistumiseks piisav ajavaru, vähemalt mitte siin. Antwerpeni rongijaam oli kohutavalt suur ja ilus. 2014. aastal valiti see ka üheks ilusaimaks jaamaks maailmas ja sellele ma vastu ei vaidleks. Leidsime isegi infopunkti ja kaardi, et jaamas orienteeruda. Jaam oli läbi mitme korruse. Aga ega me siis ainult jaamas ka ei passinud. Leidsime mingi "chinatowni" (mis oli väga pisike) ja peatänav oligi kohe rongijaama kõrval. Eriliselt tublid turistid me ei olnud, sest eeltöö puudus täielikult ja nii me kõndisime seal suhteliselt sihitult ringi. Suur ilus katedraal jäi seekord nägemata, nii et on põhjust tagasi minna. Tegelikult oli kõik chill ja tore ja li