Ja nii ongi, et see on minu viimane postitus, mille ma Belgiast kirjutan. Oufti-nagu belglased ütleksid. Kindlasti aga ei ole see viimane postitus siin blogis. Veel on palju, millest rääkida. Homme õhtul jätan ma hüvasti Belgiaga ja sõidan koos teiste vahetusõpilastega Saksamaale, kus veedame umbes nädala. Tagasi jõuan ma 2. juulil kell 18:30 Falgi teele Tallinnas (me tuleme Saksamaalt tagasi bussiga). KÕIK KARVASED JA SULELISED ON OODATUD!!!
Viimane nädal on möödunud aga hüvastijättude tähe all. Teisipäeval käisin klassikaaslastega eksamite lõppu tähistamas ja pärast seda jõudiski kohale, et nüüd on lõpp. Kolmapäeval jätsin veel osade vahetusõpilastega hüvasti. Okei, ma võin ju öelda küll, et jaa me kohtume veel jne jne. Aga kui suur see tõenäosus ikka on? Nemad elavad teisel pool maakera ja teatavasti ajaga sidemed katkevad. Aga elame, näeme.
Neljapäeva hommikul sain tunnistuse. Kui välja arvata minu geo/hispaania keele õpetaja (jap geod ja hispaania keelt annab sama inimene haha) kommentaarid, siis võib sellega igati rahule jääda. Kõige paremad olid minu ajaloo ja prantsuse keele õpetajad, kelle käest sain ma ikka lahkesti kiita!!!
Neljapäeva õhtul oli lõpuball, aga sellest kirjutan ma kunagi Eestis veel eraldi, sest ma pole veel kõiki piltegi kätte saanud. Igatahes oli see imeline, kuigi ka kohutavalt kurb. Pisarateta see ei möödunud.
Reedel oli lõpuaktus ja viimane kord kui ma oma imearmsa klassiga koos sain olla. Vot neid inimesi jään ma ikka väga väga igatsema, selles pole kahtlustki. Neile head aega öelda oli väga kurb ja iga kord kui ma sellele uuesti mõtlen hakkab mul lihtsalt kõhus keerama ja nutt tuleb taas kurku. Mul ei ole sõnu kui tänulik ma neile kõige eest olen ja kui väga ma oma siinset klassi armastan. Sellest lõpetamisest kirjuan ka hiljem veel, noh siis kui pildid saan ka.
Ja nii ongi, et homme saab kõik see siin läbi. Loodan siia võimalikult ruttu tagasi tulla.
Nädala pärast näeme
Teie belglane
Kommentaarid
Postita kommentaar