Otse põhisisu juurde

Kuidas ma üks hetk avastasin ennast inimestega spordist rääkimas

Viimasel ajal on Eesti sportlased kuidagi järjest jutuks tulnud siin. Tuleb välja, et erinevalt minu arvamusest, et vaevalt keegi neid siin Belgias üldse teab, polegi nad nii tundmatud.

Esiteks mõni aeg tagasi räägiti Belgia a la seitsmestes uudistes nendest kolmest jooksjast, kes on kolmikud ja lähevad Rio olümpiamängudele. Varem on Eestist juttu olnud vaid seoses NATO lennukitega, sest varem olid Eestis belglased.

Teiseks rääkisin üks päev paari klassivennaga ja ma ei tea miks aga jutuks tuli sport (mitte et ma nüüd ilgelt palju sellest teaks, aga noh mis seal siis ikka). Igatahes Luca tegeleb rattaspordiga ja ta oli nagu ahjaa, teil on need tugevad rattasõitjad Kangert ja Taaramäe!!! Kuulge, kujutage nüüd ette, et ta tõesti suutis mulle ka need nimed nimetada (loomulikult sellise mõnusa belglasliku aksendiga). Igatahes olin ma sellest küll ääretult võlutud. Loomulikult teadis ka ta seda, et Taaramäe Itaalia velotuuri ühe etapi võitis ja ega ka Sloveenia velotuuri võit märkamata ei jäänud, olgugi et see vähem tähtsam.

Viimasena pean mainima jalgpalli tulemusi. Me kaotasime Portugalile 7-0. Njah, see läks veits nihu, aga pole hullu oleme ka Bosnia ja Hertsegoviinale 7-0 kaotanud ja San Marinoga 0-0 viiki jäänud. Igatahes sain ma Thibaut'lt kohe sõnumi Facebooki selle õnnetu mängu tulemusega. Mis ma ikka vastata oskasin? Natukene eestlaste üle nalja visata ja loota, et ehk jalgpallimäng Eesti ja Belgia vahel, mis järgmisel aastal toimub, läheb eestlaste jaoks väga hästi.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Walibi

Eile käisime YFU vahetusõpilastega Walibis. Walibi on lõbustuspark, mis asub Brüsseli lähedal.  Nii tore oli jälle kõiki näha. Kuna mina olen selline natuke arg, siis väga nendel "hulludel" asjadel ei käinud. Siiski sai mõni eneseületus tehtud, sest millal siis veel kui mitte oma vahetusaastal.  Tegelikult kirjutada väga midagi ei olegi, nautige seekord parem pilte.  Rootslase ja leedukaga Eestlased, rootslased, soomlane ja leedukas

Follow-up

Laupäeval toimus Namuris YFU kokkusaamine ehk Follow-up. Ürituse eesmärgiks oli rääkida, kuidas meil läheb ja nii. Kõik see värk algas minu jaoks laupäeva kohta natuke vara. Namuri rongijaamas pidin olema 9.20 ja selleks, et sinna jõuda ärkasin 5.30. Samas ärkasin ma pool suve 4.30, et tööle jõuda, nii et sellega võrreldes pole 5.30 ärkamine veel midagi erilist. Meid jagati kahte gruppi ja vabatahtlikud küsisid erinevaid küsimusi. Nt kui saaksid midagi hostpere juures muuta, siis mida sa muudaksid või mis ainetes sul koolis kõige paremini läheb ja muud sellist. Minule jäi paraku ikka väga selline mulje, et kõik see oli tehtud kiirustades ja ega erilist aega nagu oma probleemidest rääkida ei olnud ja lahenduste leidmisest ei oldud ka väga huvitatud. Okei võibolla ma teen nüüd natuke liiga neile, sest tegelikult pakuti küll, et ...

Eile Liège, täna Amsterdam

Brüsselist korjasin ma end aga juba järgmisel hommikul kokku ning põrutasin rongiga Liège'i poole, kuhu jään veidi kauemaks. Otsisin oma ööbimiskoha üles ja kondasin niisama ringi. Üritasin meelde tuletada, kust kuidas kuhu sai, kuid linnast rongijaama läksin ikkagi suure ringiga. Naljakas, et varem teadsin täpselt, kust väiksest tänavast minna, et õigesse kohta välja jõuda, aga nüüd olen veidi roostes selle koha pealt. Täna ootas mind ees aga Holland oma võluva Amsterdamiga. Kuna läksin hommikul ja õhtul tulin tagasi, siis tegelikult pikalt aega ei olnudki. Võtsin ette kaasaegse kunsti muuseumi, kus veel käinud ei olnud ning ülejäänud aja jalutasin mööda linna ringi. Amsterdam on kindlasti üks mu lemmiklinnadest, mis sest et ma seal igal sammul jalgratta alla jään. PS! Vahepeal jõudsin ka selle ära otsustada, et laupäeval sõidan Saksamaale :) Bisous ja järgmise korrani