Amsterdamist edasi läksime laeva peale ja hommikuks olimegi Inglismaal. Polnud juba päris ammu seda õiget tõelist passikontrolli läbida saanud.
Esiteks muidugi vasakpoolne liiklus. Aga buss oli meil ju Belgiast seega rool oli valel pool ja iga kord kui bussist välja astusid said kohe tänava poolele.
Londonisse jõudes käisime Natural History Museumis ja pärast jalutasime linnas. Buckingham Palace, Big Ben, London Eye jne jne.
Seisime siis seal tänava nurgal Big Beni juures ja äkki jookseb minu juurde Florence ja ütleb, et näed seal on grupp eestlasi. Ja tõesti, kõigil neil nokamütsid peas, kus suurelt peal kirjas ESTONIA. Ainult mina, pime kana, polnud märganud, kui nad meist mööda jalutasid. Läksin juurde ja jõudsime vaid paar sõna vahetada, kui nad juba edasi pidid minema.
Läksime ka meie veidi aega hiljem edasi ja jõudsime Trafalgar Square'ile. Mis te arvate, mida (või õigemini keda) ma nägin? See sama grupp eestlasi. Seekord oli mul mõte-teha nendega koos pilti. Eesti lippki oli mul kotis, sest varem tegin Buckingham Palace'i juures sellega pilti. Paraku jäin aga hiljaks tegutsemisega ja kaotasin nad silmist.
Siis tuli meil vaba aeg ja hakkasime söögikohta otsima.
Nägin jälle eestlasi. Neid samu sisenemas KFC-sse. Seekord nad minu käest enam ei pääsenud. Sain oma pildi kätte. Ainus, kes pildil naeratab, olen muideks mina, aga eks ongi ju natuke palju tahetud. Teised olid juba järjekorras, et toitu tellida, kui mina oma pildisooviga sisse tormasin ja nemad seejärel järjekorras oma koha kaotasid. Tegu oli robootikavõistlusele suundunud grupiga, kellel oli lendude vahel 10 tundi ja otsustasid selle ajaga Londonit avastada.
Tegelikult oli väga tore see, kui lahkesti nad olid nõus pilti tegema ja kui toredad nad olid, sest ma natuke pelgasin ja mõtlesin, et mine sa tea, äkki on mingid kurjad eestlased.
Meie kohtumine lõppes aga kallistustega.
Õhtul ootas meid ees Mamma Mia muusikal, mis oli VAPUSTAV. Issand sinna läheks küll veel.
Kohad olid meil aga nii kõrgel, et esimest korda kui alla lavale vaatasin, hakkas pea veits ringi käima. Minu klassijuhataja (ühtlasi ka minu inglise keele õpetaja) kardab aga kõrgust ja tema polnud võimeline seda muusikali sealt rõdult vaatama.
Järgmisel päeval ootas meid ees St-Paul's Cathedral. Sai ronitud tippu mööda neid lõputuid treppe.
Edasi jalutasime Tower Bridge'ini ja samal ajal õpetas mind üks õpetajatest, kes meiega kaasas oli ja kes on flaami keele õpetaja, mind flaami keeles ropendama, nii et mu sõnavara on ka arenenud nüüd.
Õhtul käisime vaatasime Big Beni ja London Eye' ka pimedas ja valgustatuna üle.
Viimasel õhtul hostelis saime tuttavaks ka ühe venelasega, kes oli Inglismaal mingite ülikooli asjade pärast, aga ma enam täpsemalt ei mäleta. Küll aga sain ma aru, et minu vene keele oskusega on päris halvad lood, sest no kõige lihtsamad sõnad ei tule ka enam meelde :)
Viimasel päeval ootas meid Madame Tussauds vahakujude muuseum ja pärast seda vaba aeg kuni oligi aeg koju tagasi minna.
Ilmaga vedas meil kohutavalt. Kogu aeg paistis päike ja oli täpselt selline paras temperatuur.
Kogu selle reisiga jäin ma mega rahule:)
Esiteks muidugi vasakpoolne liiklus. Aga buss oli meil ju Belgiast seega rool oli valel pool ja iga kord kui bussist välja astusid said kohe tänava poolele.
Londonisse jõudes käisime Natural History Museumis ja pärast jalutasime linnas. Buckingham Palace, Big Ben, London Eye jne jne.
 |
| Kristiniga (võp USAst ja käime samas koolis) |
 |
| Ilma sellise pildita ei lahku vist ükski turist Londonist |
Seisime siis seal tänava nurgal Big Beni juures ja äkki jookseb minu juurde Florence ja ütleb, et näed seal on grupp eestlasi. Ja tõesti, kõigil neil nokamütsid peas, kus suurelt peal kirjas ESTONIA. Ainult mina, pime kana, polnud märganud, kui nad meist mööda jalutasid. Läksin juurde ja jõudsime vaid paar sõna vahetada, kui nad juba edasi pidid minema.
Läksime ka meie veidi aega hiljem edasi ja jõudsime Trafalgar Square'ile. Mis te arvate, mida (või õigemini keda) ma nägin? See sama grupp eestlasi. Seekord oli mul mõte-teha nendega koos pilti. Eesti lippki oli mul kotis, sest varem tegin Buckingham Palace'i juures sellega pilti. Paraku jäin aga hiljaks tegutsemisega ja kaotasin nad silmist.
Siis tuli meil vaba aeg ja hakkasime söögikohta otsima.
Nägin jälle eestlasi. Neid samu sisenemas KFC-sse. Seekord nad minu käest enam ei pääsenud. Sain oma pildi kätte. Ainus, kes pildil naeratab, olen muideks mina, aga eks ongi ju natuke palju tahetud. Teised olid juba järjekorras, et toitu tellida, kui mina oma pildisooviga sisse tormasin ja nemad seejärel järjekorras oma koha kaotasid. Tegu oli robootikavõistlusele suundunud grupiga, kellel oli lendude vahel 10 tundi ja otsustasid selle ajaga Londonit avastada.
Tegelikult oli väga tore see, kui lahkesti nad olid nõus pilti tegema ja kui toredad nad olid, sest ma natuke pelgasin ja mõtlesin, et mine sa tea, äkki on mingid kurjad eestlased.
Meie kohtumine lõppes aga kallistustega.
Kohad olid meil aga nii kõrgel, et esimest korda kui alla lavale vaatasin, hakkas pea veits ringi käima. Minu klassijuhataja (ühtlasi ka minu inglise keele õpetaja) kardab aga kõrgust ja tema polnud võimeline seda muusikali sealt rõdult vaatama.
Järgmisel päeval ootas meid ees St-Paul's Cathedral. Sai ronitud tippu mööda neid lõputuid treppe.
 |
| Tippu ronimine oli seda väärt |
Õhtul käisime vaatasime Big Beni ja London Eye' ka pimedas ja valgustatuna üle.
Viimasel õhtul hostelis saime tuttavaks ka ühe venelasega, kes oli Inglismaal mingite ülikooli asjade pärast, aga ma enam täpsemalt ei mäleta. Küll aga sain ma aru, et minu vene keele oskusega on päris halvad lood, sest no kõige lihtsamad sõnad ei tule ka enam meelde :)
 |
| Maureen, Celia, Laura ja Vanessa |
Ilmaga vedas meil kohutavalt. Kogu aeg paistis päike ja oli täpselt selline paras temperatuur.
Kogu selle reisiga jäin ma mega rahule:)
 |
| Minu tulevik, eks??? |
 |
| Rio olümpiamängudeks valmis |
Kommentaarid
Postita kommentaar