Otse põhisisu juurde

Jätkan oma tähelepanekutega

Vaatasin just, et selle aasta numbri sees pole ma vist ühtegi sellist postitust kirjutanud. On aeg seda viga parandada.

1) Disney fännid
Ma arvan, et ma ei liialda, kui ma ütlen, et peaaegu kõik teismelised tüdrukud on siin endiselt Disney fännid. Nende lapsepõlv on möödunud neid multikaid vaadates (ja ma julgen arvata, et nad tegelikult teevad seda siiani). Igatahes tuleb aeg-ajalt taas teemaks see "Uinuva kaunitari" multikas ja jumal küll isegi nende läbudel lastakse seda "Lumekuninganna" multika laulu.

2) Pihustatav deodorant
Ma pole siiani näinud veel ühtegi, kes ei kasutaks deodorandina seda pihustatvat (kuigi poes müüakse teisi ka). Aga mega tavaline on see, et keegi võtab kotist kas või keset tundi aerosooli välja ja laseb paar surtsu kaenla alla. Kui pinginaabril hästi läheb, siis on ta nii lahke ja pakub talle ka. Ainus, kelle jaoks see probleem on ja kes lämbub, tundun mina olevat.

3) Kõik lähevad suvel reisile
Põhiline jututeema viimastel päevadel on, et mis kuupäevadel keegi suvel puhkusele läheb, et siis ikka vahepeal koos peole ka saaks minna.

4) Kuulujutud
Vau. Te ei kujuta ette ka, mis koguses neid on. Ja need võivad täiesti lampidest asjadest tulla. Ükskord oli lõunapausil uudiseks, et ühe tüdruku tagumik näeb teksades imelik välja ja üldse pidi tal imelik tagumik olema. Või siis nt üks kes sööb imelikku võileiba. Ma sellest lõputust kosjasobitamisest ei hakka üldse rääkima.

5) Autod lasevad üle tee
Ma olen vaevalt 10m kaugusel ülekäigurajast, kui kõik autod peatuvad ja üle tee lasevad.
 HOIATUS! Linnades see nii ei toimi!!!

6) KÕIK KUTID ON FLANDRIAS ILUSAMAD KUI VALLOONIAS.
Ausalt ka. Ja see on oluline info.

7) Raske on head hinnet saada
Ma arvan, et siin riigis tuleb altkäemaksu anda selleks, et mingi töö eest maksimumpunkte saada, sest ma pole tõesti näinud, et see kellelgi õnnestuks. Minu rekorditeks jäävad keemia 19/20 ja inglise keele 19/20. Kusjuures, neil on vähem kodutöid, aga töö eest häid punkte saada on tõesti raske.

8) Teksatagi
Kõik Belgia teismelised tšikid omavad teksatagi ja kannavad seda absoluutselt kõigega. Kleit või T-särk-vahet pole.

Minul sai täna täis üheksa kuud Belgias ja ainult üks ongi veel järgi jäänud.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Ujulas

Otsustasin siis täna hommikul, et kuna ma siin eriti spordiga tegelenud ei ole, siis lähen otsin ujula üles ja lähen ujuma. Nii, algus oli hea. Kõndisin pool tundi ujulani, leidsin ujula, pileti sain ka täiesti iseseivalt prantsuse keeles ostetud ja lisaks sai ka veidi pikem vestlus piletimüüjaga peetud (no loomulikult prantsuse keeles). Jõudsin siis basseini juurde ja seal oli lihtsalt nii palju inimesi, nii nii palju. Peaaegu kõik olid sinna tulnud lastega ja lapsi oli ikka väga palju. Ma arvan, et ma olin vist peaaegu, et ainus, kes sinna koos lapsega ei tulnud. Ma siiski korra pean veel ütlema, et neid lapsi oli väga-väga palju. Ujulasse minnes mõtlesin, et saan rahulikult ujuda, sest palju seal neid inimesi pühapäeva hommikul kell üheksa ikka olla saab. Ikka saab küll. Rahulikult ujumisest ei tulnud küll midagi välja. Seal mingeid eraldi ujumisradu eraldatud ei olnud. Oligi lihtsalt bassein, 25 meetrit pikk. Mida need täiskasvanud ja lapsed siis seal tegid? Oli nei...

Pakid Eestist

Kirjeldamatu rõõm. Nii hea on saada Kalevi kommi, MARTSIPANI ja kõike muud. Täna saabunud pakk tegi ka uue kiirusrekordi - 4 päeva. Pole paha. Püüdsin seda sada aastat avada ja lõpuks sain lahti. Piparkoogid, jõulukink, kommid, MARTSIPAN, normaalne hambapasta, jõulukaart - I M E L I N E. Iga pakk, mis ma saanud olen on alati nii hästi ajastatud olnud. Pakk tuleb just siis, kui ma seda kõige rohkem vajan, just siis, kui ma olen vahel (jah vahel ikka küll) jõudnud järeldusele, et kodust nii kaugel olla on ikka päris nõme. Nagu jah, saan keele selgeks ja uusi kogemusi ja võibolla saan aru, kes ma üldse selline olen, aga miks see kõik peab nii pagana raske vahepeal olema. Miks ma ei saa aru sellest, mida ja kuidas mu hostema mõtleb??? No ei jõua kohale lihtsalt. Aaah kui kõrini on mul nendest võileibadest, mida nad kogu aeg söövad ja see liha õhtusöögil maitseb alati täpselt samamoodi. Reedeti on muideks pasta ja kujutage nüüd ette, et ootan siis seda pastat (lõpuks ometi mitte s...

Nagu unenäos

Minu koolis käib üks vahetusõpilane. Ta käib minuga samas klassis. Ta on 16-aastane. Küsisin ta käest, kauaks ta siia jääb. Ta vastas, et juuni lõpuni. Vau, olla 16-aastasena üksi võõras riigis, suhelda keeles, mida ta väga hästi ei oska, elada koos inimestega, keda ta väga ei tunne. Kust ta küll selle julguse võtab? Miks ta üldse seda teeb? See ei saa ju lihtne olla, või saab? Aga samas on see ju nii põnev, nii lahe. Oh, ma tahaks ka. Ma tahaks ka, et mul see julgus oleks. Oot-oot, aga see olengi ju mina. See olengi ju mina, kes on 16-aastasena üksi võõras riigis, suhtleb keeles, mida ta väga hästi ei oska, elab koos inimestega, keda ta väga ei tunne. Kust ma küll selle julguse võtan? Ma tõesti ei tea. Küll aga on see tõesti nii põnev ja nii lahe. Vahepeal on mul selline tunne justkui vaataks ennast kõrvalt, sest ikka kohe üldse ei jõua kohale, et see olengi mina. See kõik tundub nagu unenägu. Mina olengi Belgias. Mina suhtlen inimestega prantsuse keeles. Mina käin Belgias koolis. ...