Niisiis, vahepeal käisin kooliga lõpureisil. Minu valikuks osutusid Amsterdam ja London (valikutes olid veel Barcelona, Horvaatia ja Viin).
Amsterdamis ma varem käinud ei olnud ja ootasin väga. Pettumust see mulle kindlasti ei valmistanud. Olgugi et olime seal mõned tunnid, jõudis see linn mulle vaikselt südamesse pugeda ja tahaks uuesti minna.
Külastasime van Goghi muuseumi ja pärast jalutasime linnas ringi ja sõime pargis lõunat.
Tundub, et minus on mingi eriline armastus linnade vastu, kus on kanalid. MA LIHTSALT ARMASTAN KANALITE ÄÄRES JALUTAMIST. Aaah, issand kui ilus see on.
Amsterdamis on muidugi ka meeletus koguses rattaid. Ausalt ei tea, kummad sulle rohkem ohtu kujutavad, kas autod või rattad.
Leidsime külmutatud jogurti koha ja see oli ikka mega hea ja pärast läksime seda parki sööma. Seal sain juhuslikult tuttavaks ühe poolakaga, kes oli tulnud sinna nädalavahetust veetma. Tegelikult oli ta olnud Hollandis enne vahetusõpilane, aga jättis selle pooleli, sest kodus ju ikka kõige parem. Igatahes oli ta mega õnnelik, kui ta minuga tuttavaks sai. Lisaks sai ta ka paraja kõhutäie naerda, kui ma ütlesin talle selle ainsa sõna, mida ma poola keeles tean. Pärast naeru ütles ta vaid, et seda sõna teavad küll vist kõik juba :)
Londoni seiklused tulevad järgmises osas.
Amsterdamis ma varem käinud ei olnud ja ootasin väga. Pettumust see mulle kindlasti ei valmistanud. Olgugi et olime seal mõned tunnid, jõudis see linn mulle vaikselt südamesse pugeda ja tahaks uuesti minna.
Külastasime van Goghi muuseumi ja pärast jalutasime linnas ringi ja sõime pargis lõunat.
Tundub, et minus on mingi eriline armastus linnade vastu, kus on kanalid. MA LIHTSALT ARMASTAN KANALITE ÄÄRES JALUTAMIST. Aaah, issand kui ilus see on.
Amsterdamis on muidugi ka meeletus koguses rattaid. Ausalt ei tea, kummad sulle rohkem ohtu kujutavad, kas autod või rattad.
KEVAAAAAD |
![]() |
Florence'i ja Kristiniga van Goghi muuseumis |
Leidsime külmutatud jogurti koha ja see oli ikka mega hea ja pärast läksime seda parki sööma. Seal sain juhuslikult tuttavaks ühe poolakaga, kes oli tulnud sinna nädalavahetust veetma. Tegelikult oli ta olnud Hollandis enne vahetusõpilane, aga jättis selle pooleli, sest kodus ju ikka kõige parem. Igatahes oli ta mega õnnelik, kui ta minuga tuttavaks sai. Lisaks sai ta ka paraja kõhutäie naerda, kui ma ütlesin talle selle ainsa sõna, mida ma poola keeles tean. Pärast naeru ütles ta vaid, et seda sõna teavad küll vist kõik juba :)
Londoni seiklused tulevad järgmises osas.
Kommentaarid
Postita kommentaar