Otse põhisisu juurde

Minu jõulud

Sel aastal olid need teistsugused ja ma ei saa jätta mainimata, kui väga ma sellel päeval oma perest ja sugulastest puudust tundsin. No ei olnud neid nalju ja seda mõnusat olemist.

Aga õhtul tuli hostema venna pere meile külla. Heast söögist puudu ei jäänud. Alustasime snäkkidega (eelroa ajaks oli mul juba kõht täis) ja lõpetasime imehea magustoiduga.
Tgelikult oli täitsa tore. Mängisime hostema venna lastega prantsuse keeles Aliast ja no võite arvata, kes viimane oli eks ole, aga vähemalt oli tore. Tegime omavahel loosipakke.

Kusjuures mina pidin tegema paki hostema vennale ja mu hostõde lubas mind sellega aidata, sest ma ei osand küll talle midagi kinkida. Läksime hostõega raamatupoodi ja ta võttis sealt vist esimese ettejuhtuva raamatu ja ütles, et ta leidis kingi. Ja nii kinkisin ma ühele surmtõsisele keskealisele mehele raamatu "Kus on Volli" (põhimõtteliselt pildiraamat, kus sa pead iga pildi pealt ühe kindla inimese ehk Volli üles leidma). Kui ta selle paki avas, siis ma ei osanud ta näost mingit emotsiooni välja lugeda, nii et ma ei oskagi öelda, mida ta nüüd sellest kingist ja minust arvab.

Note: Mu hostema vennatütre elukaaslane istus kogu selle õhtu seal lauas sellise näoga nagu teda oleks mingi suur katastroof tabanud ja ta ei öelnud reaalselt sõnagi.

Eile käisime mu hostema õe juures. Taaskord söömine ja palju inimesi, keda ma esimest korda elus nägin. Seal langes mulle osaks ka suuremat sorti kingisadu, mis oli neist väga armas.

Note 2: Suguvõsal pole kombeks vara koju minna. Kõik on jumala väsinud, aga koju ei minda. Jõululaupäval läksid külalised ära umbes kella ühe paiku öösel.
Eile läksime meie ära südaöö paiku. Enne seda mu hostema juba magas tugitoolis.


Ainus pilt, mis mul on-kaetud laud enne külaliste saabumist

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Põrgulik kehaline

Kuni siiani on meil kehalises erinevad spordialad olnud ja ise valisid, mida teed. Nüüd on aga triatloniks valmistumine ehk kehalises tuleb n-ö lõpueksamina triatlon läbida. Küll väiksemas mõõdus, aga siiski: 400m ujumist 8km rattaga 2km jooksmist Kehalised näevad välja nüüd nii, et kõigepealt pead sa ju kuidagi tundi kohale jõudma, sest võimla ja ujula on linnakese teises otsas. Kavalad belglased oskvad seda kõike muidugi oma huvides ära kasutada. Nimelt läheme me nüüd kehalisse rattaga jala käimise asemel. Aga arvake ära nende rataste seisukorda. Kummid lössid jne. Käikudest võisid ainult unistada. Lisaks kõigile on ju sul ka kehalise kott, kus kõik su vahetusriided jne. Seega, kiiver pähe, sada pampu kaenlasse ja palveta, et sa kraavi ei sõidaks kogu selle koormaga või et su ratas poolel teel otsi ei annaks. Jõuad elusalt kohale, siis vahetad riided ja veel mõned tempokad kilomeetrid rattaga. Seejärel jooksma. Ja lõpuks see minu "lemmik" osa ehk ujumine. Ma ausal...

Walibi

Eile käisime YFU vahetusõpilastega Walibis. Walibi on lõbustuspark, mis asub Brüsseli lähedal.  Nii tore oli jälle kõiki näha. Kuna mina olen selline natuke arg, siis väga nendel "hulludel" asjadel ei käinud. Siiski sai mõni eneseületus tehtud, sest millal siis veel kui mitte oma vahetusaastal.  Tegelikult kirjutada väga midagi ei olegi, nautige seekord parem pilte.  Rootslase ja leedukaga Eestlased, rootslased, soomlane ja leedukas

Esimene koolipäev

Noniii Lõpuks sain siis mina ka kooli. Ma tegelikult juba nii-nii ootasin seda, sest ausalt öeldes oli juba veidi igavaks läinud. Hommikul läksin koos host-õega kooli. Tema läks tundidesse ja mina pidin direktori juurde minema. Host-õde siis näitas, et vot seal on direktori kabinet ja ütles, et mine ja kõndis ära. No siis oli küll hetkeks, et OOT-OOT,  MIS ASJAAAA??? KUHU??? MINA??? AAAH; MIS TOIMUB??? Õnneks need emotsioonid möödusid ruttu ja pärast tegelikult närvis polnudki. Direktori käest sain siis teada, mis klassis ma olen. Sain ka oma tunniplaani. Kuna mul oli esimese tunnini veel veits aega, siis pidin raamatukogus ootama. Seal kohtusin ka teiste vahetusõpilastega, kes minuga samas koolis hakkavad käima. Kõiki vist pole aga siiani näinud, sest neid on seal päris mitu (siiski olen üsna kindel, et neid on alla kümne ikka). Ja siis pidin minema oma esimesse tundi, milleks oli inglise keel (jumal tänatud, vähemalt sain aru, mis toimus). Seisin klassi ukse taga koo...