Hasselt

Kolmapäeval sai veel ühes Belgia linnas ära käidud, seekord jälle Flandrias (Belgia flaamikeelne osa) ja koos Carmeni ja Meriliniga.

Alustasime siis sellest, et me ei suutnud selles imepisikeses rongijaamas ka üksteist üles leida ja korraks oli juba hirm, et oot kas me ikka oleme samas linnas ja samas jaamas või ei ole. No õnneks ikka olime.

Jalutasime mööda peatänavat, kus oli muidugi tohutult poode. Mine ja vaid osta ennast hulluks. Otsisime üles Tigeri, sest no kes siis ei armastaks seda poodi. Tohutus koguses mõttetuid, aga nii toredaid asju.

Edasi läksime Hasselti jõulumaale. Seal oli selline jõuluturg, lõbustuspark ja muu laat koos. Isegi jõuluvana maja oli, aga teda polnud kodus. Mitte et ma muidugi midagi aru oleks saanud, mida see flaamikeelne jõuluvana mulle räägib, aga jõulukat oleks ka ikka tahtnud näha. Ostsime sealt tomatisuppi (mis jättis soovida) ja jalutasime ringi.

Aga asi, mis mind seal tohutult häiris, oli vot see:

Nii kujuta nüüd ette, et sa oled see hobusekesekene seal ja sa pead kogu päeva lihtsalt ringi kõndima, sest mingid pisikesed belglased tahavad su seljas sõita. Ehk miks kasutatavad nad päris elus loomi. No jeesus palun tehke mingid atraktsioonid vms, see ei ole normaalne. Isegi kui selle hobuse seljas ei olnud kedagi, siis pidi ta ikkagi kaasa kõndima, sest ühe teise hobuse seljas oli ja teda ei vaevutud sealt isegi lahti ühendama. See ei olnud muideks esimene kord, kui ma sellist asja nägin. Karm.

Aga kui nüüd sellest mööda vaadata, siis oli täitsa kabe värk.