Otse põhisisu juurde

ID-kaardi saaga

Täna sain LÕPUKS kätte oma Belgia ID-kaardi. Selleks kulus kolm ja pool kuud.
Teekond selleni oli pikk ja okkaline.

Järgmisel päeval pärast Belgiass saabumist läksime host-perega kohe kohalikku omavalitsusse mind sisse kirjutama ja teoorias natuke pärast seda oleksingi ma pidanud selle ID-kaardi saama, aga vot ei läinudki nii lihtsalt.

Kõigepealt oli neil vaja mingit paberit selle kohta, et ma siin ikka koolis ka käin, mitte niisama lulli ei löö. Kui kool lõpuks algas, sai paber hangitud ja neile viidud.
Siis tuli välja, et politsei peab tulema kontrollima, et ma ikka selles majas ka tõepoolest elan. Möödus umbes kuu, aga pole seda politseid kusagil. Lõpuks ta siis saabus pühapäeva hommikul kell seitse.
Okei, elan üle. Sellega oleks pidanud kogu see asi lõppema ja jäin oma ID-kaarti ootama.

Mida aga pole, on ID-kaart.

Poolteist kuud hiljem helistas hostema uuesti sinna omavalitsusse ja nad väitsid, et nad pole mu pilte saanud.
No tere tulemast, ma andsin teile neid kaks tükki.

Läksin siis uuesti sinna kohale. Ennäe imet, isegi mu pildid olid kusagilt välja ilmunud!!!
Võeti siis uuesti sõrmejäljed ja küsiti kümme korda, millal ma ära lähen (nad vist ikka väga ei tahtnud mind siia).

Eile saabus postiga kiri, et ID-kaart on valmis ja täna sain ma selle igatahes kätte.


Ma nüüd ei taha midagi halvasti öelda, aga teate, see on ikka päris kole. See on mingi punase ja sinise kirju ja pilt on sinna niimoodi pandud, et mul pole ei kaela ega juukseid, sest need on varjutatud punase mustri poolt.



Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Walibi

Eile käisime YFU vahetusõpilastega Walibis. Walibi on lõbustuspark, mis asub Brüsseli lähedal.  Nii tore oli jälle kõiki näha. Kuna mina olen selline natuke arg, siis väga nendel "hulludel" asjadel ei käinud. Siiski sai mõni eneseületus tehtud, sest millal siis veel kui mitte oma vahetusaastal.  Tegelikult kirjutada väga midagi ei olegi, nautige seekord parem pilte.  Rootslase ja leedukaga Eestlased, rootslased, soomlane ja leedukas

Follow-up

Laupäeval toimus Namuris YFU kokkusaamine ehk Follow-up. Ürituse eesmärgiks oli rääkida, kuidas meil läheb ja nii. Kõik see värk algas minu jaoks laupäeva kohta natuke vara. Namuri rongijaamas pidin olema 9.20 ja selleks, et sinna jõuda ärkasin 5.30. Samas ärkasin ma pool suve 4.30, et tööle jõuda, nii et sellega võrreldes pole 5.30 ärkamine veel midagi erilist. Meid jagati kahte gruppi ja vabatahtlikud küsisid erinevaid küsimusi. Nt kui saaksid midagi hostpere juures muuta, siis mida sa muudaksid või mis ainetes sul koolis kõige paremini läheb ja muud sellist. Minule jäi paraku ikka väga selline mulje, et kõik see oli tehtud kiirustades ja ega erilist aega nagu oma probleemidest rääkida ei olnud ja lahenduste leidmisest ei oldud ka väga huvitatud. Okei võibolla ma teen nüüd natuke liiga neile, sest tegelikult pakuti küll, et ...

Eile Liège, täna Amsterdam

Brüsselist korjasin ma end aga juba järgmisel hommikul kokku ning põrutasin rongiga Liège'i poole, kuhu jään veidi kauemaks. Otsisin oma ööbimiskoha üles ja kondasin niisama ringi. Üritasin meelde tuletada, kust kuidas kuhu sai, kuid linnast rongijaama läksin ikkagi suure ringiga. Naljakas, et varem teadsin täpselt, kust väiksest tänavast minna, et õigesse kohta välja jõuda, aga nüüd olen veidi roostes selle koha pealt. Täna ootas mind ees aga Holland oma võluva Amsterdamiga. Kuna läksin hommikul ja õhtul tulin tagasi, siis tegelikult pikalt aega ei olnudki. Võtsin ette kaasaegse kunsti muuseumi, kus veel käinud ei olnud ning ülejäänud aja jalutasin mööda linna ringi. Amsterdam on kindlasti üks mu lemmiklinnadest, mis sest et ma seal igal sammul jalgratta alla jään. PS! Vahepeal jõudsin ka selle ära otsustada, et laupäeval sõidan Saksamaale :) Bisous ja järgmise korrani