Minu seiklused

Brüsselist korjasin ma end aga juba järgmisel hommikul kokku ning põrutasin rongiga Liège'i poole, kuhu jään veidi kauemaks. Otsisin oma ööbimiskoha üles ja kondasin niisama ringi. Üritasin meelde tuletada, kust kuidas kuhu sai, kuid linnast rongijaama läksin ikkagi suure ringiga. Naljakas, et varem teadsin täpselt, kust väiksest tänavast minna, et õigesse kohta välja jõuda, aga nüüd olen veidi roostes selle koha pealt. Täna ootas mind ees aga Holland oma võluva Amsterdamiga. Kuna läksin hommikul ja õhtul tulin tagasi, siis tegelikult pikalt aega ei olnudki. Võtsin ette kaasaegse kunsti muuseumi, kus veel käinud ei olnud ning ülejäänud aja jalutasin mööda linna ringi. Amsterdam on kindlasti üks mu lemmiklinnadest, mis sest et ma seal igal sammul jalgratta alla jään. PS! Vahepeal jõudsin ka selle ära otsustada, et laupäeval sõidan Saksamaale :) Bisous ja järgmise korrani

Tere taas!  Kui te juba arvasite, et siit blogist pole enam kunagi midagi uut lugeda, siis te eksisite. Ma tulin kümneks päevaks Belgiasse tagasi, et näha sõpru ja ringi reisida ning kirjutan sellest siia ka :) Nii, äratus kell neli hommikul, asjad kokku, taksosse, lennujaama, lennuki peale ja Brüsselisse. Vahemärkus: Kogu tänase päeva märksõna võiks olla eksinud Helen vms. Mis teha, kui pea laiali otsas. Ma ei teadnudki, et ma nii aeglaseks olen jäänud, aga kui mina pagasilindini jõudsin, oli minu kohver uhkes üksinduses lindil sõitmas, kedagi teist seal minuga sama lennuki pealt ei olnud ning tabloole oli lennu taha kirjutatud END. Sammud rongijaama. Ostsin ära pileti ning seejärel läksin valele perroonile. Nägin eskalaatorit, läksin alla, aga sellelt perroonilt läks järgmine rong alles kahe tunni pärast. Kusjuures üles tagasi oleksin saanud vaid, nii et oleksin pidanud piletiga välja tulema ja seda poleks saanud enam kasutada. Nii ma seal siis seisin ning üllataval kom...

Salut! Lugesin just kokku, et olen juba viis ja pool kuud kodus olnud, mis tundub nii palju. Aeg on läinud kiiresti ja ilmselt sellepärast ma polegi jõudnud vahetusaastast mingit kokkuvõtet kirjutada. Ma pole kokuvõtete kirjutamises hea ja kuidas ma saakski sellist kirevat aastat oma elus kokku võtta. Samas peaks aga midagi ütlema. Mis ma teha jõudsin? Kuidas ma muutusin? Mida ma kõigest sellest õppisin? Millised olid raskused ja millised kõige suuremad rõõmud? Loomulikult olen ma selle aastaga ülimalt rahul ja kõik see on olnud seda väärt. Ma ei kahetse, et pidin aasta oma kodust, perest ja sõpradest eemal olema. Ma ei kahetse, et lõpetan kooli aasta hiljem, kui need, kellega koos ma esimesse klassi läksin. Selle kõige asemel on mul sõbrad Belgias, kes mind juba pikisilmi tagasi ootavad (ja suvel see ka juhtub) ja sõbrad üle maailma, kellele loodan kõigile kunagi külla jõuda. Väike plaan on vaheajal juba soomlase juurde minna (eks alustada tulebki lähimatest ju). Minu jaoks ei ol...

J'ai quitté la Belgique le 26 juin et je suis allée en Allemagne où il ya avait un camp pour les étudiants d'échanges. Il y avait plus ou moins 600 étudiants d'échanges, dont beaucoup étaient allemands. Il y avait aussi les étudiants d'échanges estoniens qui étaient partout dans le monde et on s'entendait juste troooop bien. Le camp durait 5 jours et après on rentrait en Estonie EN CAR!!!! 32 heures en car... C'était long mais cool quand meme. Quand on traversait la frontière estonienne tout le monde pleurait. C'était juste au top. Après 10 mois t'étais enfin chez toi!!! Ma maman était venue me chercher et encore une amie à moi-Caro. C'était super. avec les Estoniens Le jour suivant j'étais avec ma famille. Mon papa et mes frères avec ses familles sont venus chez nous. L'année passée quand j'étais en Belgique, mon neveu était né et je l'ai vu pour la première fois. Maintenant j'ai trois neveux et une nièce!!! En été j...

Pärast nelja kuud olen ma nüüd lõpuks siia tagasi jõudnud ja otsustanud, et ka blogi tuleb väärikalt ära lõpetada. Ei saa oma armsat blogikest lihtsalt lõpetuseta õhku rippuma jätta nagu polekski koju jõudnud. 26. juuni oli see päev, kui pidin Belgiaga hüvasi jätma. Eelmisel õhtul sain käia veel ka hostema vennatütre pulmas ja suguvõsale head-aega öelda. Belgiast läksime ära bussiga, et minna Saksamaale Berliini lähedale YES seminarile. Buss väljus Brüsselist ja omaette üritus oli juba sinna saamine. Mul oli kaks suurt kohvrit ja muid kotte ja nendega pidin ma jõudma bussiga Liège'i rongijaama, kus tšehhika Karolina hostpere mind peale võttis. Tuli välja, et minu ja Karolina kohvrid korraga sinna auto pagasiruumi ei mahu ning seega istusime kohvrid süles. Elasime üle viimased Belgia vihmad ja lõpuks jõudis ka meie buss kohale (ainult 2h hilinemist).Mina jätsin oma hostperega juba Liège'i rongijaamas hüvasti ja seega oli mul kõik lihtne: sikutada oma pagas bussini ja bussi is...

Lõpuballist järgmisel päeval tuli aga taas kooli minna-seekord viimast korda. Kuna mul on ju katoliiklik kool, siis oli meil kirikus jumalateenistus, aga see polnud selline paduusklik jumalateenistus. Lauldi mingeid laule ja no kui ühe laulu sõnad olid, et sõbrad mul on aeg nüüd ära minna, siis pisarad tulid jälle. Pärast läksime kooli ja istusime klassis viimast korda kõik koos. Teised said oma lõputunnistused. Kooli poolt sai iga klass kingituseks kooli logoga nokamütsi. Meie klass sai oranžid. Viimane klassipilt ja veel mõned hüvastijätud ja nii see läbi oligi. Kõik. Ma igatsen neid nii väga.

Esiteks, jah ma olen ilusti Eestisse tagasi jõudnud, aga enne tuleb veel ajas natuke tagasi minna, sest lõpuballist pole ma veel kirjtanud. Kui eksamid olid läbi, oligi kohe käes lõpuball (ikkagi gümnaasiumi lõpp ju). Kõik need ettevalmistused selleks, tekitasid tunde nagu läheks mingile ehtsale USA stiilis promile. Algus oli paljutõotav. Tüdrukute kleidivalikute teemad olid ainsad, milest lõunalauas võileibade kõrval räägiti. Vähe oli neid, kes ei läinud balli jaoks juuksurisse ja usinamad lasid ka meigi teha. Balli jaoks oli renditud saal. Isegi punane vaip oli lahti rullitud ja šampanjaklaasid tervituseks ootamas. Algul käis lõputu piltide klõpsimine, sest professionaalset fotograafi, kes palgatud oli, tuli ju ära kasutada. Siis räägiti niisama ja lõpuks läks tantsimiseks, aga seda alles nii hilja, et osad olid jõudnud juba ära minna. Tüdrukute kõrged kontsad kadusid muidugi juba pärast esimest tundi. Minu jaoks tähendas see õhtu aga ka hüvastijätte ja nii juhtuski, et kui mull...