Tere taas!
Kui te juba arvasite, et siit blogist pole enam kunagi midagi uut lugeda, siis te eksisite. Ma tulin kümneks päevaks Belgiasse tagasi, et näha sõpru ja ringi reisida ning kirjutan sellest siia ka :)
Nii, äratus kell neli hommikul, asjad kokku, taksosse, lennujaama, lennuki peale ja Brüsselisse.
Vahemärkus: Kogu tänase päeva märksõna võiks olla eksinud Helen vms. Mis teha, kui pea laiali otsas.
Ma ei teadnudki, et ma nii aeglaseks olen jäänud, aga kui mina pagasilindini jõudsin, oli minu kohver uhkes üksinduses lindil sõitmas, kedagi teist seal minuga sama lennuki pealt ei olnud ning tabloole oli lennu taha kirjutatud END.
Sammud rongijaama. Ostsin ära pileti ning seejärel läksin valele perroonile. Nägin eskalaatorit, läksin alla, aga sellelt perroonilt läks järgmine rong alles kahe tunni pärast. Kusjuures üles tagasi oleksin saanud vaid, nii et oleksin pidanud piletiga välja tulema ja seda poleks saanud enam kasutada. Nii ma seal siis seisin ning üllataval kombel polnud ma ainus, kes sellise vea teinud oli, sest seal oli veel keegi. Minu saatusekaaslane otsis samuti väljapääsu. Õnneks tuli üks töötaja, kes meid liftiga üles tagasi viis. Aitäh, tänu temale ma ei pidanud ostma uut rongipiletit.
Jumal tänatud, midagi läks õigesti ka ning oma peatust ma maha ei maganud. Küll aga olin ma väja uurind, kuidas Manneken Pisi juurest hotellini saan, sest teadsin, et sinna oskan rongijaamast ikka minna ning hotell polnud kaugel. Tuleb aga välja, et suunatajuga on kehvasti ning Manneken Pisini jõudsin ma lõpuks vääääga suure ringiga ning GPSi abiga.
Edasiseks liiklemiseks hankisin kaardi.
Ma olen täna läbi käinud pool Brüsselit alates Eurokvartalist kuni lambiste nurgatagusteni, teinud 31 288 sammu ning nüüd lebotan hotellis ja olude sunnil vaatan saksakeelset Grey Anatoomiat (siit ei ole võimalik prantsuskeelseid saateid leida, kui üritasin, muutusid kanalid itaaliakeelseteks ning seejärel tulid araabia telekanalid).
Piltidega teid eriti ei piina, Brüssel nagu Brüssel ikka...
Järgmise korrani (mul veel palju ees siin, nii et on mida oodata)
Kui te juba arvasite, et siit blogist pole enam kunagi midagi uut lugeda, siis te eksisite. Ma tulin kümneks päevaks Belgiasse tagasi, et näha sõpru ja ringi reisida ning kirjutan sellest siia ka :)
Nii, äratus kell neli hommikul, asjad kokku, taksosse, lennujaama, lennuki peale ja Brüsselisse.
Vahemärkus: Kogu tänase päeva märksõna võiks olla eksinud Helen vms. Mis teha, kui pea laiali otsas.
Ma ei teadnudki, et ma nii aeglaseks olen jäänud, aga kui mina pagasilindini jõudsin, oli minu kohver uhkes üksinduses lindil sõitmas, kedagi teist seal minuga sama lennuki pealt ei olnud ning tabloole oli lennu taha kirjutatud END.
Sammud rongijaama. Ostsin ära pileti ning seejärel läksin valele perroonile. Nägin eskalaatorit, läksin alla, aga sellelt perroonilt läks järgmine rong alles kahe tunni pärast. Kusjuures üles tagasi oleksin saanud vaid, nii et oleksin pidanud piletiga välja tulema ja seda poleks saanud enam kasutada. Nii ma seal siis seisin ning üllataval kombel polnud ma ainus, kes sellise vea teinud oli, sest seal oli veel keegi. Minu saatusekaaslane otsis samuti väljapääsu. Õnneks tuli üks töötaja, kes meid liftiga üles tagasi viis. Aitäh, tänu temale ma ei pidanud ostma uut rongipiletit.
Jumal tänatud, midagi läks õigesti ka ning oma peatust ma maha ei maganud. Küll aga olin ma väja uurind, kuidas Manneken Pisi juurest hotellini saan, sest teadsin, et sinna oskan rongijaamast ikka minna ning hotell polnud kaugel. Tuleb aga välja, et suunatajuga on kehvasti ning Manneken Pisini jõudsin ma lõpuks vääääga suure ringiga ning GPSi abiga.
Edasiseks liiklemiseks hankisin kaardi.
Ma olen täna läbi käinud pool Brüsselit alates Eurokvartalist kuni lambiste nurgatagusteni, teinud 31 288 sammu ning nüüd lebotan hotellis ja olude sunnil vaatan saksakeelset Grey Anatoomiat (siit ei ole võimalik prantsuskeelseid saateid leida, kui üritasin, muutusid kanalid itaaliakeelseteks ning seejärel tulid araabia telekanalid).
Piltidega teid eriti ei piina, Brüssel nagu Brüssel ikka...
Järgmise korrani (mul veel palju ees siin, nii et on mida oodata)
 |
| Magritte'i muuseum |
Kommentaarid
Postita kommentaar