Minu seiklused

Esiteks mul algas ka nüüd lõpuks vaheaeg ja viimane päev koolis ei olnud päris tavaline. Kuni lõunani toimusid tunnid ja siis oli "fête de l'école" ehk koolipidu. Toimusid erinevad n-ö tegevustoad. Valikus oli üle 40 erineva võimaluse. Oli nt jalgpall, fotograafia, kokkamine, tantsimine, tennis, lauamängud, filmi vaatamine, laulmine ja mis kõik veel. Ma usun, et igaüks leiaks endale sealt midagi. Kooli tuli esinema laulja Antoine Chance ja mina läksin koos sõpradega teda kuulama. Postituse lõpus on ka pilt tema ja bändiga. Igatahes ma ei oska seda kuidagi hästi seletada, aga ausalt nii tore oli. Inimeste suhtumine sellesse oli ka ülipositiivne, polnud üldse nii, et "ahh miks me neid tegema peame, sama hästi võiks ju lihtsalt koju minna". Ei olnud nii, KÕIK OLI POSITIIVNE ja see tegigi selle toredaks.

Kaks kuud Belgias on täis saanud. Kas aeg on läinud kiiresti? Nii ja naa, vahel see just kui lendaks, aga vahel on tunne, et nooo jumal küll, millal see suvi lõpuks tuleb. Tegelikult on chill ja lahe :) Tähelepanekuid ja erinevusi 1) Prügi sorteerimine Prügi sorteerimisele pööratakse ikka palju rohkem tähelepanu kui Eestis. Ma usun, et raske on leida peret, kes seda ei teeks. Koolis sorteeritakse prügi, kaubanduskeskustes on prügi jaoks erinevad prügikastid jne. Prügi sorteerimine on oluline. 2) Kiirteede valgustus Mulle tundub, et kõik kiirteed on siin täies ulatuses valgustatud, sest siiani pole ma küll näinud, et ei oleks. Kiirteed on tänavavalgustuslampe täis. 3) Inimesed ei saa aru, kui külm on. Nüüdseks on inimeste selga ilmunud ka talvejoped, aga vahepeal kui oli kolm kraadi, olid neil lihtsalt õhukesed teksatagid ja salligi polnud kaelas. Teoorias ja loogika järgi peaksin olema mina see, kellel pole külm ja kes on harjunud. Hea nali, see on täpselt vastupidi. M...

Laupäeval toimus Namuris YFU kokkusaamine ehk Follow-up. Ürituse eesmärgiks oli rääkida, kuidas meil läheb ja nii. Kõik see värk algas minu jaoks laupäeva kohta natuke vara. Namuri rongijaamas pidin olema 9.20 ja selleks, et sinna jõuda ärkasin 5.30. Samas ärkasin ma pool suve 4.30, et tööle jõuda, nii et sellega võrreldes pole 5.30 ärkamine veel midagi erilist. Meid jagati kahte gruppi ja vabatahtlikud küsisid erinevaid küsimusi. Nt kui saaksid midagi hostpere juures muuta, siis mida sa muudaksid või mis ainetes sul koolis kõige paremini läheb ja muud sellist. Minule jäi paraku ikka väga selline mulje, et kõik see oli tehtud kiirustades ja ega erilist aega nagu oma probleemidest rääkida ei olnud ja lahenduste leidmisest ei oldud ka väga huvitatud. Okei võibolla ma teen nüüd natuke liiga neile, sest tegelikult pakuti küll, et ...

Célia , Laura ja Maureen saadavad teile kõigile palavaid tervitusi ja suures koguses põsemusisid :)

Ma pole sellet vist blogisse kirjutanud, aga põhimõtteliselt tuleb mul teha siin gümnaasiumi uurimustöö. See kõlab palju hullemalt, kui see tegelikult on. See ei pea olema siin ka väga mahukas, umbes kümme lehekülge võiks olla. Praeguseks on mul olemas ka juhendaja ja teema. Minu teema on Eesti meeste valikud Teises maailmasõjas. Täpsemalt kirjutan nendest, kes mobiliseeriti sõjaväkke, kes hakkasid metsavendadeks, kes läksid Soome ja kes põgenesid Eestist. Seda kõike loomulikult prantsuse keeles. Teisipäeval käisime klassiga Liege´is ühes hästi suures raamatukogus endale uurimustöö jaoks materjale otsimas. Isegi mina leidsin sealt päris mitu raamatut Eesti ajaloo kohta ning ühte neist avatsen kasutada ka. Tegin selle raamatu esimeselt leheküljelt lahti ja sealt vaatas mulle vastu Karl Ristikivi luuletus ilusas eesti keeles. Meie juured ei ole lapsepõlves kodumullas ja maakamaras murukoplis kus aabitsalapsed mängivad meie juured on igas paigas kust me kunagi mööda käinud

Ilmselgelt võite juba pealkirjast aru saada, et mul sadas siin lund täna. Eelmisel nädalal oli päeval kuskil veel 14 kraadi sooja, aga sellest nädalast on megakülmaks läinud. Eile vaatasin ilmateadet ja see ennustas lund. No mis toimub??? Isegi Eestis pole lund ju veel. Siin peaks nagu veidi soojem ja vähem lund olema. Loomulikult ega siin on ka talv, aga siiski lume jaoks on natuke vara. Esimene tund oli geograafia. Vaatasin aknast välja. Mis ma näen? Lund sajab. Sajab ilusat paksu laia lund, nagu oleksid jõulud käes. Kuna temperatuur oli siiki paari kraadiga plussis, siis ega see lumi väga ei püsinud ja nüüdseks on maa jälle must ja porine, aga ikkagi, lund sadas. Lihtsalt igaks juhuks mainin, et ka belglaste jaoks ei olnud see päris tavaline, et oktoobris lund sajab ning nad ise olid ka üllatunud. Paljud arvasid, et ma võtsin Eestist oma külmad talved kaasa ja tõin nüüd neile. Eks ma püüan need siis pärast Eestisse tagasi tuua. Helen, kes tegelikult tahaks lumememme...

Eile õhtul toob hostema mulle ja hostõele kausi koos mingi toiduga. Küsin, et mis need on. Vastuseks saan, et tegemist on kastanitega. Eem okei, kas mu keeleoskus veab mind jälle alt või ma ei suuda lihtsalt oma kõrvu uskuda. Lasen igaks juhuks seda sõna endale sõnaraamatust näidata. Jah, tegu on kastanitega. Küpsetatud kastanitega. Maitsen ja söön siis kastaneid. Ah et kuidas maitses? Noh ega neil mingit erilist maitset ei olnud. Lemmiktoiduks nad mul ei ilmselt ei saa. Samas ära iial ütle iial, eks. Aga see pole veel kõik. Mu hostema kooris (ma täpselt ei oska öelda, kuidas see toimub) kastani ära ja sõi seda TOORELT!!! Eee, head isu??!?