-Kas sa hispaania keelt oskad?
-Ma saan aru palju, aga ma ei oska rääkida.
Selline on minu vastus, kui küsitakse, kas ma hispaania keelt oskan. Esimene pool on vägagi tõsi, mida päev edasi, seda rohkem ma aru saan.
Algul oli kogu see keel ikka väga pudru ja kapsad.
Nagu ma enne kirjutasin, siis Reina, kes teeb süüa ja kõike muud ja on päev läbi kodus, ei räägi sõnagi inglise keelt. Küll aga on ta väga hooliv ja tahab hirmsasti minuga suhelda ning seejuures on ikka kurb, kui lühikeseks minu vastused jäävad. Õigemini pole nad esialgu tihtipeale isegi õiged.
Lähen mina oma ujumisriideid kuivama panema ja Reina küsib, kas ma lähen ujuma. Esimese ehmatusega vastan ainult si, si ehk siis jaa, lähen. Läheb mööda kolm sekundit ja siis jõuab mulle kohale, mis ta küsis ning saan aru, et ei, ma ei lähe ujuma, ma just tulin sealt.
Loodetavasti suudan paari nädala pärast talle ise selgitada, et Eestis on talvel miinuskraadid ja lumi maas.
Reina on muideks pärit Boliiviast, aga nii kaua selle perega elanud, et täiesti pereliige.
Eile, kui me teist korda Alejandraga (peretütar) basseinis ujumas käisime, hakkas vetelpäästja Alejandra käest uurima, kes ma ikka olen ja kas ma hispaania keelest saan aru jne. Algul ei teinud ma teist nägugi ja teesklesin, et ei saa aru, aga kui üks hetk kõlas küsimus, kas ma olen Eestist, otsustasin ma sellele ise jaatavalt vastata ning üllatusmoment läks korda.
Tegelikult pole see keel nii hull midagi. Õhtuti mu pea täiesti kumiseb hispaania keeles ning vahepeal muutuvad ka mõtted hispaaniakeelseks. Minu põhiline ülesanne siin on siiski lastega inglise keeles rääkida ning ka vanemad on õnnelikud võimaluse üle inglise keelt praktiseerida, nii et hispaania keele jaoks jääb mulle Reina ning kõik ülejäänud inimesed, keda juhuslikult kohtan :)
-Ma saan aru palju, aga ma ei oska rääkida.
Selline on minu vastus, kui küsitakse, kas ma hispaania keelt oskan. Esimene pool on vägagi tõsi, mida päev edasi, seda rohkem ma aru saan.
Algul oli kogu see keel ikka väga pudru ja kapsad.
Nagu ma enne kirjutasin, siis Reina, kes teeb süüa ja kõike muud ja on päev läbi kodus, ei räägi sõnagi inglise keelt. Küll aga on ta väga hooliv ja tahab hirmsasti minuga suhelda ning seejuures on ikka kurb, kui lühikeseks minu vastused jäävad. Õigemini pole nad esialgu tihtipeale isegi õiged.
Lähen mina oma ujumisriideid kuivama panema ja Reina küsib, kas ma lähen ujuma. Esimese ehmatusega vastan ainult si, si ehk siis jaa, lähen. Läheb mööda kolm sekundit ja siis jõuab mulle kohale, mis ta küsis ning saan aru, et ei, ma ei lähe ujuma, ma just tulin sealt.
Loodetavasti suudan paari nädala pärast talle ise selgitada, et Eestis on talvel miinuskraadid ja lumi maas.
Reina on muideks pärit Boliiviast, aga nii kaua selle perega elanud, et täiesti pereliige.
Eile, kui me teist korda Alejandraga (peretütar) basseinis ujumas käisime, hakkas vetelpäästja Alejandra käest uurima, kes ma ikka olen ja kas ma hispaania keelest saan aru jne. Algul ei teinud ma teist nägugi ja teesklesin, et ei saa aru, aga kui üks hetk kõlas küsimus, kas ma olen Eestist, otsustasin ma sellele ise jaatavalt vastata ning üllatusmoment läks korda.
Tegelikult pole see keel nii hull midagi. Õhtuti mu pea täiesti kumiseb hispaania keeles ning vahepeal muutuvad ka mõtted hispaaniakeelseks. Minu põhiline ülesanne siin on siiski lastega inglise keeles rääkida ning ka vanemad on õnnelikud võimaluse üle inglise keelt praktiseerida, nii et hispaania keele jaoks jääb mulle Reina ning kõik ülejäänud inimesed, keda juhuslikult kohtan :)
Kommentaarid
Postita kommentaar