Otse põhisisu juurde

Saint-Nicolas!!!

Kes või mis see veel on?

Saint-Nicolas on põhimõtteliselt jõuluvana, aga seda püha tähistatakse koolides väga suurelt ja vingelt. Minu koolis tähistasime kolmapäeval.

Juba paar nädalat toimusid ettevalmistused ja kõik olid väga elevil. Kõik rhetod pidid endale muretsema tablier (ma ei oska seda kuidagi tõlkida, aga põhimõtteliselt on see selline kitlitaoline asi, mida nt arstid või teadlased laborites kannavad vms). Sinna peale joonistati ja sõbrad kirjutasid üksteisele armsaid sõnu, soove ja iseloomustusi. Ka minu tablier peale kogunes neid päris palju :)

Kokkuvõte minu päevast, mis oli lihtsalt mega-mega äge.

7.45 jõudsin kohtumispaika, kust edasi läksime kõigi rhetodega (lõpuklassi õpilased) koos kooli. Tuletaksin veel ka meelde, et mu koolis on üheksa paralleelklassi ja igas klassis 30 õpilast ehk meid oli palju. Seljas oli kõigil kooli logoga pusa ning loomulikult tablier. Nii kui ma kohale jõudsin, tormati minu juurde, et mul sõna otseses mõttes nägu täis joonistada. Kõikide nägude peale kirjutati huulepulga või markeriga ning juukseid värviti spreivärvidega. Belgia lipu sain ka põse peale :)

Kui me jõudsime kooli, siis tormasime kõik koos ustest sisse eesmärgiga nooremate õpilaste näod täis joonistada. Täielik kaos. Kõik jooksid ringi nagu hullumeelsed ja vilistasid ja laulsid.

Esimene tund siiski toimus, kuid oleks olnud võimatu seal õppimisega tegelda, sest meeleolu oli lihtsalt nii üleval kõigil. Üks klassivend laulis kogu tunni ning karjusime kõik koos erinevaid hüüdlauseid. Seda kõike ei ole lihtsalt võimalik nii vingelt edasi anda nagu see tegelikult oli. Ma pean ütlema, et klassiga on mul ikka ilgelt vedanud. Ma poleks eluski arvanud, et ma nii lahedate inimestega kokku satun. Nad on absoluutselt alati heatujulised ja heast huumorist ei jää nii tundides ega vahetundides kunagi puudu. Alati on lõbus.

Edasi toimus talendishow, mis oli väga hästi ette planeeritud ja naljast ei jäänud jällegi puudu. Kõik etteasted olid tehtud hea huumoriga. Tipphetk oli ilmselgelt see, kui science sociale'i õpetaja kargas lavale ja tegi Michael Jacksonit järgi. Vau, lihtsalt vau! Seda ei unusta ma küll kunagi.
Siin on meie lennul oma laul, mille järgi ka tants (KSHMR and BASSJACKERS ft SIRAH-Memories). Seda lasti päris mitu korda talendishow jooksul ja pärast õhtul ka. Nii kui see laul tuli olid absoluutselt kõik kohe püsti ja hulluks minemas (heas mõttes).

Sellega päeva ametlik osa piirdus, kuid pärast mindi veel edasi tähistama :)

Minu tablier

Laura ja Vanessaga siis kui nägu ei olnud veel nii maalnguid täis

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Ujulas

Otsustasin siis täna hommikul, et kuna ma siin eriti spordiga tegelenud ei ole, siis lähen otsin ujula üles ja lähen ujuma. Nii, algus oli hea. Kõndisin pool tundi ujulani, leidsin ujula, pileti sain ka täiesti iseseivalt prantsuse keeles ostetud ja lisaks sai ka veidi pikem vestlus piletimüüjaga peetud (no loomulikult prantsuse keeles). Jõudsin siis basseini juurde ja seal oli lihtsalt nii palju inimesi, nii nii palju. Peaaegu kõik olid sinna tulnud lastega ja lapsi oli ikka väga palju. Ma arvan, et ma olin vist peaaegu, et ainus, kes sinna koos lapsega ei tulnud. Ma siiski korra pean veel ütlema, et neid lapsi oli väga-väga palju. Ujulasse minnes mõtlesin, et saan rahulikult ujuda, sest palju seal neid inimesi pühapäeva hommikul kell üheksa ikka olla saab. Ikka saab küll. Rahulikult ujumisest ei tulnud küll midagi välja. Seal mingeid eraldi ujumisradu eraldatud ei olnud. Oligi lihtsalt bassein, 25 meetrit pikk. Mida need täiskasvanud ja lapsed siis seal tegid? Oli nei...

Pakid Eestist

Kirjeldamatu rõõm. Nii hea on saada Kalevi kommi, MARTSIPANI ja kõike muud. Täna saabunud pakk tegi ka uue kiirusrekordi - 4 päeva. Pole paha. Püüdsin seda sada aastat avada ja lõpuks sain lahti. Piparkoogid, jõulukink, kommid, MARTSIPAN, normaalne hambapasta, jõulukaart - I M E L I N E. Iga pakk, mis ma saanud olen on alati nii hästi ajastatud olnud. Pakk tuleb just siis, kui ma seda kõige rohkem vajan, just siis, kui ma olen vahel (jah vahel ikka küll) jõudnud järeldusele, et kodust nii kaugel olla on ikka päris nõme. Nagu jah, saan keele selgeks ja uusi kogemusi ja võibolla saan aru, kes ma üldse selline olen, aga miks see kõik peab nii pagana raske vahepeal olema. Miks ma ei saa aru sellest, mida ja kuidas mu hostema mõtleb??? No ei jõua kohale lihtsalt. Aaah kui kõrini on mul nendest võileibadest, mida nad kogu aeg söövad ja see liha õhtusöögil maitseb alati täpselt samamoodi. Reedeti on muideks pasta ja kujutage nüüd ette, et ootan siis seda pastat (lõpuks ometi mitte s...

Nagu unenäos

Minu koolis käib üks vahetusõpilane. Ta käib minuga samas klassis. Ta on 16-aastane. Küsisin ta käest, kauaks ta siia jääb. Ta vastas, et juuni lõpuni. Vau, olla 16-aastasena üksi võõras riigis, suhelda keeles, mida ta väga hästi ei oska, elada koos inimestega, keda ta väga ei tunne. Kust ta küll selle julguse võtab? Miks ta üldse seda teeb? See ei saa ju lihtne olla, või saab? Aga samas on see ju nii põnev, nii lahe. Oh, ma tahaks ka. Ma tahaks ka, et mul see julgus oleks. Oot-oot, aga see olengi ju mina. See olengi ju mina, kes on 16-aastasena üksi võõras riigis, suhtleb keeles, mida ta väga hästi ei oska, elab koos inimestega, keda ta väga ei tunne. Kust ma küll selle julguse võtan? Ma tõesti ei tea. Küll aga on see tõesti nii põnev ja nii lahe. Vahepeal on mul selline tunne justkui vaataks ennast kõrvalt, sest ikka kohe üldse ei jõua kohale, et see olengi mina. See kõik tundub nagu unenägu. Mina olengi Belgias. Mina suhtlen inimestega prantsuse keeles. Mina käin Belgias koolis. ...