Otse põhisisu juurde

Ka teine päev on möödas

Heiii!!!

Kuigi mulle endale ei meeldi postitused, mis on stiilis "käisin seal ja tegin seda", siis sellest tuleb vist natuke selline postitus. Peaksin vist vabandama ka õpetaja Oidsaalu ees oma õigekirja pärast ja nende jutumärkide pärast. Ma tean küll, kuidas need õigesti peaks olema, aga hetkel need lihtsalt keeldusid tulemast.

Igatahes täna käisin koolis oma direktoritega kohtumas (jap neid on kaks). Nad mõlemad olid väääga sõbralikud ja soovisid, et mul ikka Belgias hästi läheks ja nii. Üldiselt tundus, et ma jätsin neile vist hea mulje (natuke võibolla liigagi niiet loodan, et nad ei pettu tulevikus). Kiitsid mind ka prantsuse keele pärast ja ütlesid, et ma räägin väga hästi. Enam-vähem kõigest sain aru ka ja inglise keelt ei kasutanud, küll aga räägiti minuga minuga mingi 100 korda aeglasemalt kui tavaliselt vist. Pärast tehti väike tuur ka koolis ja ausalt öeldes ma juba küll täiega ootan kooli. Tahaks juba näha ja teada saada, kuidas seal kõik olema hakkab. Muide seintel on ka kunstiteoste reprod nagu lütseumiski ja see tekitas kuidagi hea tunde. Samas on seinad tellistest ja hallid ja see nagu väga ei lähe kokku, aga ikkagi, armas. Aaa ja veel, üks kooli töötaja, kes tundus ka tähtis olevat, teadis täpselt, kus on Eesti ja Baltimaad ja seda ka, et Eesti pealinn on Tallinn.

Pärast läksime veits suuremasse linna nimega Liege. Seal tegime mulle aastase bussikaardi, käisime lihtsalt söömas ja jalutasime ringi ning raamatukogus ka. Kusjuures seal oli üks riiul, kus olid siis Eesti, Läti, Leedu ja Venemaa kirjanike raamatud, mis tõlgitud prantsuse keelde. Lootsin sealt endale ka midagi leida, aga ausalt öeldes polnud neist ükski vist Baltimaade kirjanik. Nime poolest vähemalt mitte. Aga pole hullu.

Täna sain endale ka Belgia telefoninumbri, aga ka Eesti oma töötab ja kättesaadav olen ikka. Siinkohal tänud ka minu vennale Alarile, kes mind oma teadmiste ja nõuga veits aitas.

Ja pilte pole mul ikka. Häbi mulle. Aga nendega võib veel ikka kaua minna niiet ärge väga loodke. Võibolla ilmuvad need pigem mu fb seinale vms.

Homme lähen YFU  laagrisse või nö kokkusaamisele, mis kestab kogu ülejäänud nädala. Pole kindel, kas sellel nädalal enam postitusi tuleb, aga mine sa tea.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Ujulas

Otsustasin siis täna hommikul, et kuna ma siin eriti spordiga tegelenud ei ole, siis lähen otsin ujula üles ja lähen ujuma. Nii, algus oli hea. Kõndisin pool tundi ujulani, leidsin ujula, pileti sain ka täiesti iseseivalt prantsuse keeles ostetud ja lisaks sai ka veidi pikem vestlus piletimüüjaga peetud (no loomulikult prantsuse keeles). Jõudsin siis basseini juurde ja seal oli lihtsalt nii palju inimesi, nii nii palju. Peaaegu kõik olid sinna tulnud lastega ja lapsi oli ikka väga palju. Ma arvan, et ma olin vist peaaegu, et ainus, kes sinna koos lapsega ei tulnud. Ma siiski korra pean veel ütlema, et neid lapsi oli väga-väga palju. Ujulasse minnes mõtlesin, et saan rahulikult ujuda, sest palju seal neid inimesi pühapäeva hommikul kell üheksa ikka olla saab. Ikka saab küll. Rahulikult ujumisest ei tulnud küll midagi välja. Seal mingeid eraldi ujumisradu eraldatud ei olnud. Oligi lihtsalt bassein, 25 meetrit pikk. Mida need täiskasvanud ja lapsed siis seal tegid? Oli nei...

Pakid Eestist

Kirjeldamatu rõõm. Nii hea on saada Kalevi kommi, MARTSIPANI ja kõike muud. Täna saabunud pakk tegi ka uue kiirusrekordi - 4 päeva. Pole paha. Püüdsin seda sada aastat avada ja lõpuks sain lahti. Piparkoogid, jõulukink, kommid, MARTSIPAN, normaalne hambapasta, jõulukaart - I M E L I N E. Iga pakk, mis ma saanud olen on alati nii hästi ajastatud olnud. Pakk tuleb just siis, kui ma seda kõige rohkem vajan, just siis, kui ma olen vahel (jah vahel ikka küll) jõudnud järeldusele, et kodust nii kaugel olla on ikka päris nõme. Nagu jah, saan keele selgeks ja uusi kogemusi ja võibolla saan aru, kes ma üldse selline olen, aga miks see kõik peab nii pagana raske vahepeal olema. Miks ma ei saa aru sellest, mida ja kuidas mu hostema mõtleb??? No ei jõua kohale lihtsalt. Aaah kui kõrini on mul nendest võileibadest, mida nad kogu aeg söövad ja see liha õhtusöögil maitseb alati täpselt samamoodi. Reedeti on muideks pasta ja kujutage nüüd ette, et ootan siis seda pastat (lõpuks ometi mitte s...

Nagu unenäos

Minu koolis käib üks vahetusõpilane. Ta käib minuga samas klassis. Ta on 16-aastane. Küsisin ta käest, kauaks ta siia jääb. Ta vastas, et juuni lõpuni. Vau, olla 16-aastasena üksi võõras riigis, suhelda keeles, mida ta väga hästi ei oska, elada koos inimestega, keda ta väga ei tunne. Kust ta küll selle julguse võtab? Miks ta üldse seda teeb? See ei saa ju lihtne olla, või saab? Aga samas on see ju nii põnev, nii lahe. Oh, ma tahaks ka. Ma tahaks ka, et mul see julgus oleks. Oot-oot, aga see olengi ju mina. See olengi ju mina, kes on 16-aastasena üksi võõras riigis, suhtleb keeles, mida ta väga hästi ei oska, elab koos inimestega, keda ta väga ei tunne. Kust ma küll selle julguse võtan? Ma tõesti ei tea. Küll aga on see tõesti nii põnev ja nii lahe. Vahepeal on mul selline tunne justkui vaataks ennast kõrvalt, sest ikka kohe üldse ei jõua kohale, et see olengi mina. See kõik tundub nagu unenägu. Mina olengi Belgias. Mina suhtlen inimestega prantsuse keeles. Mina käin Belgias koolis. ...