Ma elan kuskil 10 km Madridist väljas, sellises nunnus äärelinnas nagu Pozuelo de Alarcon, mis on ilmselt kõige klišeelikum äärelinn, mida ma kunagi näinud olen. See on täpselt siuke perede elamiskoht. Siin on mõnusalt palju parke, rahulik liiklus, kõik vajalik jalutuskäigu kaugusel. Minu traditsiooniks on saanud kas hommikuti jooksmas käia või lihtsalt jalutama minna ning kindlasti kohtan ma vähemalt 20 koeraomanikku, kes oma koertega jalutavad. Isegi majad on siin kõik sama värvi... Väga tavaline on ka see, et ridaelamu peale on tagaaias üks bassein, mis on ka laste peamine mängupaik. Lemmikpark Kodutänav :) Ühel õhtul läksime poole perega kõndima ja jalutasime paar kilomeetrit edasi, kus oli mets. Metsa sees asusid minu üllatuseks aga ääretult uhked villad, mis olid aga hoolikalt kindlustatud. Igal pool olid aiad, hekid ja videokaamerad. 2/3 lastest