Ahaa, et siis pühapäev Luksemburgis...
Minu suvisel reisil Belgiasse oli sisuliselt kaks eesmärki: nautida elu ja reisida ning näha ka sõpru.
Ma saan õnneks öelda, et kõik mu vahetusaasta sõbrad ei ole ära kadunud. Paraku ei olnud kõik, keda oleks soovinud näha, aga tol hetkel Belgias, sest oli ju suvi ja puhkuste aeg. Ma sain sõpradega kaks korda kokku. Esimesel korral otsustasin kokku ajada suurema pundi ja ma võin öelda, et see oli viga. Nemad ise ei olnud üksteisega enam lähedased ja nii kujunes see kokkusaamine üsna imelikult. Loomulikult ma ei kahetse seda, et neid nägin, aga midagi oli sellest kõigest lihtsalt puudu. Samas kas ma saangi üldse eeldada, et aasta hiljem on kõik ikka veel vanaviisi? Seal lihtsalt ei olnud enam seda sädet ja lõbu, mis varem...
Järgmisel päeval sain aga kokku vaid ühe inimesega. Läksin oma vana klassiõe Lauraga sööma ja selle kohta ma võin küll öelda, et see oli päriselt tore. Tema oli just USAst tagasi tulnud, sest veetis aasta seal vahetusõpilasena. Juba vahetusaastal sain temaga klassist kõige paremini läbi ja see ei olnud kuhugi ära kadunud. Pidasime ka tõsiseid plaane, et ta järgmisel suvel ikka Eestisse tuleb ja see oleks nii tore.
Ülejäänud reisi rändasin ringi. Loomulikult käisin ka oma lemmiklinnas Bruges'is, sest mis oleks Belgia reis ilma selleta ja ma pean tõdema, et see linn võlus mind veelgi rohkem kui eelmisel korral.
Üks hea uudis on veel: nädala pärast lähen ma uuesti Belgiasse. Jah tõesti, jälle, aga seekord koos oma armsa emaga, et ka talle sealset eluolu näidata. Ja teate, mis veel parem: meie hotell on Bruges'is!
Bisous ja bonne nuit!
Minu suvisel reisil Belgiasse oli sisuliselt kaks eesmärki: nautida elu ja reisida ning näha ka sõpru.
Ma saan õnneks öelda, et kõik mu vahetusaasta sõbrad ei ole ära kadunud. Paraku ei olnud kõik, keda oleks soovinud näha, aga tol hetkel Belgias, sest oli ju suvi ja puhkuste aeg. Ma sain sõpradega kaks korda kokku. Esimesel korral otsustasin kokku ajada suurema pundi ja ma võin öelda, et see oli viga. Nemad ise ei olnud üksteisega enam lähedased ja nii kujunes see kokkusaamine üsna imelikult. Loomulikult ma ei kahetse seda, et neid nägin, aga midagi oli sellest kõigest lihtsalt puudu. Samas kas ma saangi üldse eeldada, et aasta hiljem on kõik ikka veel vanaviisi? Seal lihtsalt ei olnud enam seda sädet ja lõbu, mis varem...
Järgmisel päeval sain aga kokku vaid ühe inimesega. Läksin oma vana klassiõe Lauraga sööma ja selle kohta ma võin küll öelda, et see oli päriselt tore. Tema oli just USAst tagasi tulnud, sest veetis aasta seal vahetusõpilasena. Juba vahetusaastal sain temaga klassist kõige paremini läbi ja see ei olnud kuhugi ära kadunud. Pidasime ka tõsiseid plaane, et ta järgmisel suvel ikka Eestisse tuleb ja see oleks nii tore.
Ülejäänud reisi rändasin ringi. Loomulikult käisin ka oma lemmiklinnas Bruges'is, sest mis oleks Belgia reis ilma selleta ja ma pean tõdema, et see linn võlus mind veelgi rohkem kui eelmisel korral.
Üks hea uudis on veel: nädala pärast lähen ma uuesti Belgiasse. Jah tõesti, jälle, aga seekord koos oma armsa emaga, et ka talle sealset eluolu näidata. Ja teate, mis veel parem: meie hotell on Bruges'is!
Bisous ja bonne nuit!
Kommentaarid
Postita kommentaar