Minu seiklused

Ahaa, et siis pühapäev Luksemburgis... Minu suvisel reisil Belgiasse oli sisuliselt kaks eesmärki: nautida elu ja reisida ning näha ka sõpru. Ma saan õnneks öelda, et kõik mu vahetusaasta sõbrad ei ole ära kadunud. Paraku ei olnud kõik, keda oleks soovinud näha, aga tol hetkel Belgias, sest oli ju suvi ja puhkuste aeg. Ma sain sõpradega kaks korda kokku. Esimesel korral otsustasin kokku ajada suurema pundi ja ma võin öelda, et see oli viga. Nemad ise ei olnud üksteisega enam lähedased ja nii kujunes see kokkusaamine üsna imelikult. Loomulikult ma ei kahetse seda, et neid nägin, aga midagi oli sellest kõigest lihtsalt puudu. Samas kas ma saangi üldse eeldada, et aasta hiljem on kõik ikka veel vanaviisi? Seal lihtsalt ei olnud enam seda sädet ja lõbu, mis varem... Järgmisel päeval sain aga kokku vaid ühe inimesega. Läksin oma vana klassiõe Lauraga sööma ja selle kohta ma võin küll öelda, et see oli päriselt tore. Tema oli just USAst tagasi tulnud, sest veetis aasta seal vahetusõpila...

Ega siis igat pühapäeva ei saa Luksemburgis veeta!!! Paraku jäi minu Saksamaale sõit ära, sest Belgia rongid ei teinud minuga tol päeval koostööd ning ma olen endiselt sügavalt solvunud nende peale. Selle asemel sõitsin tol päeval Namuri, mis asub küll Belgias, aga rongid sinna sõitsid ja ma ei olnudki seal veel eriti ringi vaadata jõudnud. Ilm oli ilus ning linn mõnus. Varem elas seal soomlasest vahetusõpilane, kellega suhtlesin palju, kuid talle Namur eriti ei meeldinud ja nii polnud ma endale ka eriti kõrgeid ootuseid seadnud. Järgmisel päeval otsustasin aga Luksemburgi sõita. Mulle üldiselt kohutavalt meeldib Belgias rongiga sõita (ma ise ka ei tea miks), aga 2,5h sõitu sinna ja sama palju veel tagasi, suutis isegi minus tüdimust tekitada. Sellegipoolest kulges sõit läbi metsade, mägede ning mööda jõe äärt. Eks tegu olegi kõige mägise ja ilmselt ka looduslikuma Belgia osaga. Luksemburg oli samuti mõnus ning õdusa kohviku leidmine muutis päeva vaid paremaks :) Luksemburgi õ...

Brüsselist korjasin ma end aga juba järgmisel hommikul kokku ning põrutasin rongiga Liège'i poole, kuhu jään veidi kauemaks. Otsisin oma ööbimiskoha üles ja kondasin niisama ringi. Üritasin meelde tuletada, kust kuidas kuhu sai, kuid linnast rongijaama läksin ikkagi suure ringiga. Naljakas, et varem teadsin täpselt, kust väiksest tänavast minna, et õigesse kohta välja jõuda, aga nüüd olen veidi roostes selle koha pealt. Täna ootas mind ees aga Holland oma võluva Amsterdamiga. Kuna läksin hommikul ja õhtul tulin tagasi, siis tegelikult pikalt aega ei olnudki. Võtsin ette kaasaegse kunsti muuseumi, kus veel käinud ei olnud ning ülejäänud aja jalutasin mööda linna ringi. Amsterdam on kindlasti üks mu lemmiklinnadest, mis sest et ma seal igal sammul jalgratta alla jään. PS! Vahepeal jõudsin ka selle ära otsustada, et laupäeval sõidan Saksamaale :) Bisous ja järgmise korrani

Tere taas!  Kui te juba arvasite, et siit blogist pole enam kunagi midagi uut lugeda, siis te eksisite. Ma tulin kümneks päevaks Belgiasse tagasi, et näha sõpru ja ringi reisida ning kirjutan sellest siia ka :) Nii, äratus kell neli hommikul, asjad kokku, taksosse, lennujaama, lennuki peale ja Brüsselisse. Vahemärkus: Kogu tänase päeva märksõna võiks olla eksinud Helen vms. Mis teha, kui pea laiali otsas. Ma ei teadnudki, et ma nii aeglaseks olen jäänud, aga kui mina pagasilindini jõudsin, oli minu kohver uhkes üksinduses lindil sõitmas, kedagi teist seal minuga sama lennuki pealt ei olnud ning tabloole oli lennu taha kirjutatud END. Sammud rongijaama. Ostsin ära pileti ning seejärel läksin valele perroonile. Nägin eskalaatorit, läksin alla, aga sellelt perroonilt läks järgmine rong alles kahe tunni pärast. Kusjuures üles tagasi oleksin saanud vaid, nii et oleksin pidanud piletiga välja tulema ja seda poleks saanud enam kasutada. Nii ma seal siis seisin ning üllataval kom...