Kuna mul on jälle vaba tund ja teistel on mata, siis tšillin kusagil kooli peal ja mõtlesin, et kui mul nii kui nii praegu aega on, siis ma võin ju siia midagi kirjutada.
Ehk kuidas mul läheb?
Hästi, seda kindlasti ja samas polegi ju enam palju aega siin jäänud. Ainus asi, mis minu ilusat elu varjutab on suhted hostemaga. No lihtsalt ei lähe need asjad. Kusjuures mulle tundub, et mida rohkem ma püüan, seda hullemaks see läheb. Ehk ma peaksingi lihtsalt alla andma, järgmised kaks kuud temaga koos eksisteerima ja mitte üritama? Mine sa tea, võib olla saaks meist siis sõbradki? Vaevalt. Ükskord ma kirjutan ka lähemalt meie suhetest ja seletan teile ära, aga seda siis kui ma tagasi olen.
Koolis on kõik okei. Lõpetan uurimustööd ja kui see tehtud siis ongi veel vaid kaitsmine jäänud.
Sõpradega saab ka igast asju tehtud. Ainus probleem selle juures on aja puudus, sest ilmselgelt suhtuvad nad kooli tõsisemalt kui mina ja neil pole nii palju aega, et kogu aeg midagi lahedat teha. See-eest on olemas ju teised vahetusõpilased!!!! Esiteks pean ma seda ütlema, et mul on meeletult vedanud, et minuga samas koolis on veel kolm vahetusõpilast (USA, Brasiilia, Uus-Meremaa). Neist keegi pole küll YFUga, vaid kõik Rotaryga, aga see tegelikult ei mängi üldse rolli. Eelmisel reedel oli meie kooli abituuriumi pidu (tuletan meelde et ma ka abituuriumis siin) ja siis üks hetk avastan ma sealt ka kolm USA vahetusõpilast, kes olid ka tulnud, olgugi et nad pole minuga samas koolis. Uskuge mind, kogu see õhtu muutus palju meeldejäävamaks.
Eile oli meil tutipidu. Kuigi eksamid hakkavad juunis. Sellest päevast teen ma eraldi postituse ka. Loodetavasti varsti.
Ja teate, mis on kõige parem uudis??? Kui kõik hästi läheb, siis saan ma selle nädalavahetuse veeta Brüsselis koos oma emaga!!!!!!
Bisous ja varsti näeme
Ehk kuidas mul läheb?
Hästi, seda kindlasti ja samas polegi ju enam palju aega siin jäänud. Ainus asi, mis minu ilusat elu varjutab on suhted hostemaga. No lihtsalt ei lähe need asjad. Kusjuures mulle tundub, et mida rohkem ma püüan, seda hullemaks see läheb. Ehk ma peaksingi lihtsalt alla andma, järgmised kaks kuud temaga koos eksisteerima ja mitte üritama? Mine sa tea, võib olla saaks meist siis sõbradki? Vaevalt. Ükskord ma kirjutan ka lähemalt meie suhetest ja seletan teile ära, aga seda siis kui ma tagasi olen.
Koolis on kõik okei. Lõpetan uurimustööd ja kui see tehtud siis ongi veel vaid kaitsmine jäänud.
Sõpradega saab ka igast asju tehtud. Ainus probleem selle juures on aja puudus, sest ilmselgelt suhtuvad nad kooli tõsisemalt kui mina ja neil pole nii palju aega, et kogu aeg midagi lahedat teha. See-eest on olemas ju teised vahetusõpilased!!!! Esiteks pean ma seda ütlema, et mul on meeletult vedanud, et minuga samas koolis on veel kolm vahetusõpilast (USA, Brasiilia, Uus-Meremaa). Neist keegi pole küll YFUga, vaid kõik Rotaryga, aga see tegelikult ei mängi üldse rolli. Eelmisel reedel oli meie kooli abituuriumi pidu (tuletan meelde et ma ka abituuriumis siin) ja siis üks hetk avastan ma sealt ka kolm USA vahetusõpilast, kes olid ka tulnud, olgugi et nad pole minuga samas koolis. Uskuge mind, kogu see õhtu muutus palju meeldejäävamaks.
Eile oli meil tutipidu. Kuigi eksamid hakkavad juunis. Sellest päevast teen ma eraldi postituse ka. Loodetavasti varsti.
Ja teate, mis on kõige parem uudis??? Kui kõik hästi läheb, siis saan ma selle nädalavahetuse veeta Brüsselis koos oma emaga!!!!!!
Bisous ja varsti näeme
Kommentaarid
Postita kommentaar