Otse põhisisu juurde

PARIIS

Ma olen Pariisist tagasi ja võtan nüüd ette selle raske (see on tõesti raske) ülesande ja katsun selle kõik kirja ka panna. See on raske, sest teie jaoks on see lihtsalt nagu reis ikka, aga minu jaoks oli see hoopis midagi muud. Mul polnud kordagi selle reisi jooksul seda tunnet, et ma olengi nüüd reisil. See oli viis päeva koos imeliste inimestega. Aga need on parimad viis päeva siiani mu vahetusaasta jooksul. See on kindel. Tagasi tulla oli päris kurb ja raske. Seekord kirjutan ma päevade kaupa. Keda jutt ei huvita, võib lihtsalt piltide pealt õnnelikku mind, mu sõpru ja Pariisi vaadata.

1. Päev

Äratus oli minu jaoks kell 5:30, et jõuda bussi peale ja minna Liège'i. Liège'is sain veel Carmeniga umbes tund aega oodata ja kohvikus istuda ja oodata. Lõpuks saime bussi (mu eesti keel halveneb, mõtlesin just paar minutit, et miks sõna "bussi" kahe "s"-iga kirjutatakse mitte ühega) peale ja sõit Pariisi võis alata. Peatusime veel ka Namuris ja Monsis, et ülejäänud vahetusõpilased peale võtta.

Bussis-Carmen, Elze(Leedu), Karolina(Tšehhi)
Pariisis läksime Montmartre'ile ja Sacré-Coeur'i vaatama. Hiljem sõime kõik koos õhtust mingis restoranis. Isiklikult pean ütlema, et sellel õhtul ei olnud toitu piisavalt. Pasta pestoga maitses küll imeliselt, aga kõhtu täis ei saanud.


Sylvi(Soome), Mina, Ylva(Rootsi), Carmen, Elze(Leedu)

Elze ja Carmeniga. Pilti tegi Ylva

Vaade Montmartre'i tipust

Ylva ja Sylviga. Pilti tegi Carmen
2. Päev

Plaanis oli l'Arc de Triomhe, Champs-Élysées, Eiffeli torn ja õhtul oli paadisõit Seine'il. Lõunasöögiks andis YFU meile kümme eurot ja hiljem tuli välja, et see oli õhtusöögiks ka, nii et ilmselgelt pidime ise raha juurde panema.
Eiffeli juures järjekorras meil vedas, sest juhuslikult sattusime esimesteks. Küll aga õnnestus meil pooled sõbrad ära kaotada, sest nad läksid teise järjekorda. Umbes sama lugu on varemgi juhtunud nt Walibis ja Kölnis. Ajalugu kordub. Seega jäid meil ühispildid tipus tegemata.
Muide, Pariisis tänavatel nii palju sõdureid ei näe. Alates Pariisi sündmustest on Liège sõdureid täis. Küll aga pidi Pariisis igale poole minnes oma koti avama ja näitama, mis sees on ja seda üks kord ka McDonald'sisse minnes.

l'Arc de Triomphe

Champs-Élysées

Vaade Võidukaare tipust
 Need trepid, et l'Arc de Triomphe'i tipu jõuda olid karmid, kuid Kölni katedraali lähedale ei küündi siiski.
Eiffeli tipus




Eiffel ja Eesti


 
Eiffeli tipus ja pilti tegi Carmen

Klõpsas taas Carmen
Sellised olid esimesed kaks päeva. Edasi kirjutan homme, aga võibolla ka ülehomme.

Hostelis.Meie hostel nägi väga hea välja, kui välja arvata dušid ja WC.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Ujulas

Otsustasin siis täna hommikul, et kuna ma siin eriti spordiga tegelenud ei ole, siis lähen otsin ujula üles ja lähen ujuma. Nii, algus oli hea. Kõndisin pool tundi ujulani, leidsin ujula, pileti sain ka täiesti iseseivalt prantsuse keeles ostetud ja lisaks sai ka veidi pikem vestlus piletimüüjaga peetud (no loomulikult prantsuse keeles). Jõudsin siis basseini juurde ja seal oli lihtsalt nii palju inimesi, nii nii palju. Peaaegu kõik olid sinna tulnud lastega ja lapsi oli ikka väga palju. Ma arvan, et ma olin vist peaaegu, et ainus, kes sinna koos lapsega ei tulnud. Ma siiski korra pean veel ütlema, et neid lapsi oli väga-väga palju. Ujulasse minnes mõtlesin, et saan rahulikult ujuda, sest palju seal neid inimesi pühapäeva hommikul kell üheksa ikka olla saab. Ikka saab küll. Rahulikult ujumisest ei tulnud küll midagi välja. Seal mingeid eraldi ujumisradu eraldatud ei olnud. Oligi lihtsalt bassein, 25 meetrit pikk. Mida need täiskasvanud ja lapsed siis seal tegid? Oli nei...
2 kommentaari
Lisateave

Pakid Eestist

Kirjeldamatu rõõm. Nii hea on saada Kalevi kommi, MARTSIPANI ja kõike muud. Täna saabunud pakk tegi ka uue kiirusrekordi - 4 päeva. Pole paha. Püüdsin seda sada aastat avada ja lõpuks sain lahti. Piparkoogid, jõulukink, kommid, MARTSIPAN, normaalne hambapasta, jõulukaart - I M E L I N E. Iga pakk, mis ma saanud olen on alati nii hästi ajastatud olnud. Pakk tuleb just siis, kui ma seda kõige rohkem vajan, just siis, kui ma olen vahel (jah vahel ikka küll) jõudnud järeldusele, et kodust nii kaugel olla on ikka päris nõme. Nagu jah, saan keele selgeks ja uusi kogemusi ja võibolla saan aru, kes ma üldse selline olen, aga miks see kõik peab nii pagana raske vahepeal olema. Miks ma ei saa aru sellest, mida ja kuidas mu hostema mõtleb??? No ei jõua kohale lihtsalt. Aaah kui kõrini on mul nendest võileibadest, mida nad kogu aeg söövad ja see liha õhtusöögil maitseb alati täpselt samamoodi. Reedeti on muideks pasta ja kujutage nüüd ette, et ootan siis seda pastat (lõpuks ometi mitte s...
Postita kommentaar
Lisateave

Nagu unenäos

Minu koolis käib üks vahetusõpilane. Ta käib minuga samas klassis. Ta on 16-aastane. Küsisin ta käest, kauaks ta siia jääb. Ta vastas, et juuni lõpuni. Vau, olla 16-aastasena üksi võõras riigis, suhelda keeles, mida ta väga hästi ei oska, elada koos inimestega, keda ta väga ei tunne. Kust ta küll selle julguse võtab? Miks ta üldse seda teeb? See ei saa ju lihtne olla, või saab? Aga samas on see ju nii põnev, nii lahe. Oh, ma tahaks ka. Ma tahaks ka, et mul see julgus oleks. Oot-oot, aga see olengi ju mina. See olengi ju mina, kes on 16-aastasena üksi võõras riigis, suhtleb keeles, mida ta väga hästi ei oska, elab koos inimestega, keda ta väga ei tunne. Kust ma küll selle julguse võtan? Ma tõesti ei tea. Küll aga on see tõesti nii põnev ja nii lahe. Vahepeal on mul selline tunne justkui vaataks ennast kõrvalt, sest ikka kohe üldse ei jõua kohale, et see olengi mina. See kõik tundub nagu unenägu. Mina olengi Belgias. Mina suhtlen inimestega prantsuse keeles. Mina käin Belgias koolis. ...
2 kommentaari
Lisateave